Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kõlvart: Ametnikud lõhuvad toimivat süsteemi ega loo uut

17. juuli 2013

Vabariigi Valitsus jättis neli pealinna gümnaasiumi õppekeele valiku õigusest ilma.
 


"Hämmastav, et selline otsus on tehtud vapustava küünilisusega, eirates põhiseadust," on sõnanud Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart Raepressi vahendusel. Tema sõnul jääb nüüd vaid üle Riigikohtu otsus ära oodata.


Kõlvarti väitel võib vastavalt põhiseadusele ning põhikooli ja gümnaasiumi seadusele olla keskastmes õppekeeleks ka riigikeelest erinev keel, kuid selles keeles õpetamiseks on vajalik valitsuse luba, mis antakse linnavolikogu ja kooli hoolekogu taotluste alusel, kusjuures hoolekogu peab lähtuma kooli arengukavast.


„Kõik need tingimused olid täidetud, kuid juba valitsuse istungi päevakorrapunkti sõnastus „Vene keeles õpetamiseks loa andmisest keeldumine" näitas selgelt, et ministrid ei kavatsegi kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente ning et asi oli ära otsustatud kaua enne istungit," märkis Kõlvart.


„Kui rääkida valitsuse otsuse põhjendustest, siis need on absurdile ligilähedased, kuna peamine keeldumise põhjus seisnevat selles, et koolid on eesti õppekeelele üleminekuks valmis ja sellest tulenevalt pole edukalt töötavatele koolidele õppekeele valimine lubatud," selgitas Kõlvart.


Abilinnapea sõnul vapustab kõige rohkem aga mõistete pahatahtlik asendamine - vene õppekeelt keelustavaid otsuseid põhjendatakse sellega, et õpilastel on eesti keele valdamine vajalik parendamaks konkurentsivõimet tööturul. Samas neli gümnaasiumi, millest jutt, tõendasid, et annavad oma õpilastele hea eesti keele oskuse. Tallinna Kesklinna Gümnaasium, Linnamäe Vene Lütseum, Tõnismäe Reaalkool ja Haabersti Vene Gümnaasium annavad oma õpilastele teadmisi sellisel tasemel, mis võimaldab neil õppida nii Eesti kui ka teiste Euroopa maade kõrgkoolides.


„Haridusministeerium aga on osutunud võimetuks, et luua vene gümnaasiumide eesti õppekeelele üleminekuks vajalikku baasi - pole metoodikaid, pole õpikuid ega spetsiaalse ettevalmistusega pedagooge. Seega haridusministeeriumi ametnikud vaid lõhuvad toimivat süsteemi, loomata uut. Selle tagajärjel tulemusena abituriendid lõpetavad kooli, omamata õppeainetest küllaldaselt teadmisi ja ka vajalikul tasemel eesti keele oskust. Sellest jääb mulje, et praegusele valitsusele pole riigikeelt valdavat haritud vene noorsugu vaja," ütles Kõlvart.




Viimati muudetud: 17.07.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail