Nädala juubilar. Christian Dior 100

19. jaanuar 2005


Reedel, 21. jaanuaril möödub täpselt sajand läinud aastasaja mõjukamate moeloojate eliiti kuulunud Christian Diori sünnist. Ta lapsepõlve suvekodus Granville'is Normandias on täna moekuninga muuseum.
Oma mälestusteraamatus „Dior Diorist" meenutas naistemoe revolutsionäär, et ta ema olevat tahtnud pojast koolitada suursaadikut. Christian kuulaski oma vanemate sõna ning õppis diplomaatide koolis. 1930. aastate majanduskriis aga sundis hea joonistamisoskusega meest nädalalehtedele moepilte tegema.
Sõjapäevil kutsuti Dior Pariisi kuulsa moelooja Lucien Lelongi meeskonda. Samal, 1942. aastal tegi Christian Dior kostüümid kahele mängufilmile. Neist Napoleon III ajast jutustav „Armukirjad" sai soodsa kriitika ja publikumenu osaliseks.
Neli aastat hiljem algas ametlikult Diori ajastu ning võidukäik. 16. detsembril 1946. aastal avas 41-aastane mees Pariisi südalinnas Montaigne'i avenüül oma moemaja, millest sai peagi suurlinna magnet. Vähem kui kahe kuu pärast näitas Dior oma esimest kollektsiooni. Olenevalt pakutud siluetist kandsid need tavaliselt mingit kindlat nime. Näiteks sobivad nii Zigzag kui Käärid. Vähe sellest. Dior pani nimed isegi kleitidele. „Bobby" viitas ta lemmikkoerale, „Lahore" sai innustust India rõivamotiividest, „Gruau" pühendas ta oma kunstnikust sõbrale. Kõik see kokku moodustas moemaailmas kiirelt omaks võetud mõiste new look.
Dior tabas mitmekordselt märki, sest laastavast sõjast kurnatud maailm vajas uut ilu- ja moejoont. Õlad muutusid jälle naiselikult väikeseks, rinnapartiiga aga toimiti miljonite meeste rõõmuks täpselt vastupidi. Talje rõhutas loomulikkust, seelik oli hullutavalt kohev. USA-vallutus algas 1948. aasta sügisel, mil Dior vaimustas oma kollektsiooniga vaid parimaga harjunud New Yorgi asjatundjaid. 1954. aastast andis Dior välja menukat ajakirja Moejutud.
Juba järgmisel aastal kandideeris Christian Dior Oscarile oma kostüümidega Vittorio De Sica filmile „Lõppjaam". Viiekümnendate aastate moejooneks oli taljetu H-lõige, mida paljud ka kotiks kutsusid. Hiljem jõuti harjuda ka A-lõikega. Dior tegi määratult palju kõikmõeldava moetööstuse arenguks. Teda huvitas kõik, alates sukkadest ja kinnastest kuni karusnahkade ja juveelideni välja. Pärast 52-aastase moegeeniuse ülekohtuselt enneaegset surma südamerabandusse jätkas oma õpetaja ning tööandja tegevust Yves St. Laurent, hiljem ka Marc Bohan, Gianfranco Ferre ja John Galliano. Täna kuulub Diori moemaja ühele teisele maailmakuulsale firmale. See on Louis-Vuitton-Moet-Hennessy Group.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)