Rannamäe ERR-monopol

ERR ehk Eesti Rahvusringhääling on tõeliselt kärbitud. Kedagi teist enam ei ole, keda valitsustruud riigikanalid sedavõrd monopoolselt usaldaks. Kui Rannamäe levitab kõigis neis saadetes nagu „Figaro siin, Figaro seal" omaenda ettekujutusi poliitikast, siis võiks ta otsida erakanaleid. Miks peab vohava üheülbalisuse kinni maksma üha vaesuv maksumaksja? Järelikult teeb Rahvusringhääling tippreformisti Margus Allikmaa juhtimisel, mida tahab - rahvas söögu heinu.

Aga kas ERR on ikka õige koht oma isiklike vaadete väljaelamiseks või pealesurumiseks? Konkreetselt pahandasid kuulajad Vikerraadio „Rahva teenrite" saate peale 7. novembril, mida taas juhtis Aarne Rannamäe, demoniseerides Keskerakonna ja SDE liidulepingut. Sellele ainsale teemale kulutati peaaegu kogu saateaeg.

Absoluutne enamik netikommentaatoreid kutsus „rahvateenreid" korrale, et nad jätaksid järele Keski halvustamise ja sotside alandamise. Rannamäed paluti korduvalt juhtida teema Jaanus Rahumäe, Robert Antropovi ja Kristiina Ojulandi rahastamisskandaalile. Langi-Paeti skandaal on samuti unustusehõlma vajunud. Kuulajad ootavad üht, Rannamäe surub peale teist - kuni selleni välja, et isegi Tallinna linnalehte „Pealinn" nimetati saates „õukonnameediaks". Selle termini tõi käibele Kesknädala eelmine peatoimetaja Allan Alaküla parempoolseid parteisid ja neid rahastavaid äriringkondi katva ajakirjanduse defineerimiseks.

Rannamäe on aastatega välja teeninud valitsusmeelse esipropagandisti tiitli. Kahju. Hea ajakirjanik oli, eriti hea oli  ta välispoliitika tundjana. Nüüd on sellestki järel vaid veneviha.

„Tooge Ummelas, Veidemann ja Ernits tagasi!" nõuti „Rahva teenrite" kommentaariumis.

-o-

Jaga |