Kas hobune vankri ees või lüpsilehm?

Huvitav, miks on nii, et vägagi arukad inimesed suhtuvad vahel ettevõtlusse suurte eelarvamustega ja tihti pole need eelarvamused just kõige roosilisemad.

Kasum

Olen nõus, et kui inimene tegeleb ettevõtlusega, siis on see talle kasulik. Juhul kui ettevõtlus peaks olema kahjumlik ja keegi ikkagi sellega jonnakalt tegeleb, võiks hakata kahtlema tema vaimses tervises.

Ettevõtlus ongi selleks, et olla aktiivne, teha enda jaoks midagi kasulikku. Kuid kas ainult enda jaoks? Kindlasti mitte, sest see pole lihtsalt võimalik. Eraettevõtlusest saavad kasu kõik, kogu ühiskond, kas otseselt või kaudselt.

Eraettevõtluse kaudu saavad paljud tööd ja leiavad oma koha, teenindades ettevõtluse erinevaid valdkondi.

Ansipi retoorika

Kui ettevõtlus on ikkagi hobune, kes  vankrit veab, siis milline on sellisel juhul riigi ülesanne? Kas aidata kaasa vankrivedamisel või kaikaid kodaratesse loopida?

Olen veendunud, et kui mõelda riigi ja ühiskonna arengule, tuleks eelistada esimest varianti.

Paraku, viimastel aastatel pole Eesti ennast just teab kui ettevõtlussõbraliku riigina näidanud. Äärmiselt kahetsusväärne on, et juba mitmeid aastaid on Eesti kogunud tuntust peaminister Andrus Ansipi avalike ütlustega, et Eesti transiit on sisuliselt äri, millega tegelevad vääritud inimesed, kes rikastuvad teatud spekulatiivsete toimingute abil. Tegelikult ei ole see midagi muud, kui valitsusliikmete järjekordne katse kõik oma möödalaskmised teistele kaela määrida, kandes ühiskonnaprobleemidega ja majanduslangusega seotud rahulolematuse üle teatud isikutele või ärisektoritele, mis otseselt neis probleemides süüdi ei ole, kuid nende tõttu kannatavad.

Ettevõttesõbralik maksusüsteem

Kui soovime, et Eesti hakkaks välja tulema meie riiki tabanud majandus- ja poliitilisest kriisist, et Eesti majanduskasv saaks uuesti hoo sisse, et homme oleks Eestis elada parem kui täna, peab riik ettevõtlust abistama ja toetama, mitte end vastandama ettevõtlusele.

Üks olulisi võimalusi aidata vankrit vedada oleks kindlasti säilitada Eestile edu toonud tulumaksusüsteem, mille kohaselt ei maksustata kasumit, mida ettevõtja uuesti äritegevusse investeerib.

Selline maksusüsteem seab ettevõtjad valiku ette: kas  maksta suuri makse või investeerida uutesse töökohtadesse ja parematesse töötingimustesse. Ja enamikul juhul otsustavadki ettevõtjad, olles ratsionaalselt mõtlevad inimesed, investeerimise kasuks. Ja kas siis uued ning paremad töökohad ja investeeringud riigi majandusse polegi üks meie ühiskonna eesmärke? Julgen väita, et on küll.

Raske algus

Kuid selleks, et tegelda ettevõtlusega, on vaja see luua. Peab nõustuma Platoniga, kes on öelnud, et alustamine on töö tähtsaim osa. Meil öeldakse: hea algus on pool võitu. Riik saab ka siin vankrivedamisele kaasa aidata. Tänapäeval huvitab investoreid eelkõige usaldus riigi ja valitsuse vastu, investeeringute kaitstus ning soodus ärikliima, mis meil on aga kiirelt kadumas.

Riik võib muuta ettevõtluse alustamise senisest veelgi lihtsamaks. Eestis juba saab kahe tunniga õiguspädeva ettevõtte asutada. Kõik vajalikud formaalsused ettevõtte loomiseks peaks saama sooritada notari juures. Eelkõige puudutab see väikeseid ja keskmisi ettevõtteid, kuna suurtel on ka palju suuremad võimalused. Päris suuri ettevõtteid on Eestis kümnendik. Enamasti on meil tegemist just väike- ja keskmise ettevõtlusega. Samas aga tekitab valitsus oma agressiivse ja mittearvestava suhtumisega erasektorisse, mis on riigis  nii suurim maksumaksja kui ka töökohtade looja, meie ühiskonnale korvamatut kahju.

Lisaks on vaja abistada ja julgustada noori, kes soovivad eraettevõtlusega tegelda.

Selliseks innustuseks ja abiks on küll asutatud noorte ettevõtlusvaimu ja uuenduslike ideede rakendamiseks "tudengifirma stardiraha" - riik katab poole aasta jooksul tudengite poolt loodud firma ettevõtlusinkubaatoris töötamise kulud. Samas on sellise initsiatiivi ainsaks reaalseks rakenduseks Tallinna abipakett ettevõtjatele, mille eesmärk on tööpuudust leevendada erasektorisse sotsiaalsete töökohtade loomise toetamisega.

Tallinna abipakett on ainus ettevõtete toetaja

Tänaseks on aga tekkinud situatsioon, kus Tallinn on abivajajatele n-ö õnge pakkumisega vähemuses. Riik pole veel mõistnud sellesarnaste algatuste hädavajalikkust. Räägitakse, et kunagi pole hilja, kuid kui töötute arv Eestis jõuab katastroofiliste mahtudeni, aga see võib juhtuda juba sel sügisel, oleks Toompeal võib-olla hilja võtta all-linna algatustest positiivset eeskuju, kuidas oma rahvast aidata...

Peame tõdema, et Eestis on täna mitte ainult sügav majanduskriis, vaid ka valitsuskriis. Paraku ei peitu selle juured üleilmses kriisis, nagu meile kinnitatakse, vaid oma riigi võimude täielikus vastutustundetuses. Ülemaailmne kriis lihtsalt on aidanud kaasa selle lõplikule kokkukukkumisele, mis juba niigi oli lagunemas.

Tegelikult võib igale asjale vaadata erineva pilguga. Selge on see, et jahilooma tapetakse vaid üks kord, lehma lüpstakse teatud piiratud aja jooksul, kuid vankrit (ehk riiki) peab vedama kogu aeg, mitte vaid aeg-ajalt, kui on soodne majanduslik või poliitiline olukord.

Ja kui eraettevõtjad aitavad valitsusel seda vankrit vedada, siis tuleb neid ka hinnata ja motiveerida, mitte aga halvustada ja piirata nende võimalusi.

Riigivankri vedamise edukusest sõltub kogu meie ühiskonna turvaline ja väärikas elu. Olgem  mõistlikud! Vankrit tuleb vedada ülesmäge, mitte aga tõugata mäest alla, nagu seda on viimasel ajal järjekindlalt tehtud.

ANNA-MARIA GALOJAN, politoloog

Jaga |