AINI HÄRM: Kõik hea algab kultuurist

Kas Tallinn on jätkuvalt kultuuripealinn?

Selles pole põhjust kahelda! Ka peale Euroopa kultuuripealinna aastat (2011) oleme riigi suurim kultuurikeskus. Nagu enamik äri- ja pangandustegevusest on koondunud Tallinna, nii on siin ka etendus- ja kujutavate kunstide keskus, siin tegutsevad kirjastused ja kirjanikud. Meil on rikas kontserdielu ning siin on eesti ja teiste rahvuskultuuride keskused. Kultuur koondub kõikjal maailmas sinna, kus on loodud soodus pinnas läbi pikaajaliste arengute ning jätkusuutliku majanduse. Tallinn on võrreldes muu Eestiga oma arengus pikalt ees, ja seepärast ka suur osa loomeinimestest eelistab elada ning toimetada siin.

Mis teeb Tallinnast kultuuri tõmbekeskuse?

Vastata on lihtne: selleks et tulemusi saavutada, peab olema eesmärk, kuhu soovitakse jõuda, ning plaan, kuidas selleni jõuda. Erinevalt riigist on Tallinnal olemas selge visioon, mille elluviimine on tagatud kindlate tegevuste ja vahenditega. Me ei räägi pelgalt kultuurivaldkonnast. Linn on ühtselt toimiv organism, mille tervis sõltub paljudest pisiasjadest.

Mulle imponeerib, kuidas viimastel aastatel on võetud suund inimkeskse ja uusi lahendusi pakkuva arengu suunas. Võtame või linnasüdame jalakäijateala, Rotermanni kvartali ja uued puhkealad. Mul on hea meel, et sain Kesklinna vanemana olla nende linnaarenduslike algatuste käivitamise juures. Inimkeskne linnaruum on kultuuri vundament, kuhu rajada demokraatlik loomekeskkond.

Elan südamest kaasa ka neile ettevõtmistele, mis otseselt ei kuulu minu vastutusalasse. Näiteks tasuta ühistransport. Suurepärane idee, mis on leidnud ka rahvusvahelist tunnustust! Muuseas, vabariigi aastapäeval toimus Tallinna trammides Kaasaegse Kunsti Keskuse korraldatud kunstiprojekt, kus päeva jooksul esinesid sõitjatele muusikud.

Millised Tallinna kultuurisündmused on sulle olulised?

Eeskätt need, mille korraldajaks on Kultuuriamet. Loodan, et ka lugejad on saanud osa Birgitta festivalist, Tallinna merepäevadest, Kultuuriööst, Hiina uusaasta pidustustest jt linnaruumis toimuvatest üritustest. Rõõmu teevad kultuurikontaktid teiste riikide ja linnadega.

Mis sind kõige enam rõõmustab?

Hea tunde tekitab, kui inimestele läheb korda see, mille nimel kolleegidega pingutame – harivad näitused Linnamuuseumis, jääkarude uus kodu Loomaaias, kaasakiskuvad kontserdid Tallinna Filharmoonias, huvitavad sündmused raamatukogudes.

Sellest, et meie tööd tunnustatakse, annab tunnistust ka viimane Eurobaromeetri uuring. Tallinna elanikud hindasid Euroopa Liidu keskmisest kõrgemalt kultuuritarbimise võimalusi oma linnas, 86% tallinlastest hindas heaks või väga heaks linna teatrites, kontserdisaalides ja muuseumides pakutava. Selle tulemusega tõusime Euroopa pealinnade seas seitsmendaks.

Kuidas ühendad põhitöö ja erakondliku ameti Kesklinna piirkonnajuhina?

Töö eesmärk on põhijoontes sama – olla inimeste teenistuses, luua alused organisatsiooni toimimiseks ning sisukaks ja tulemuslikuks tegevuseks. Põhitöös saan ellu viia erakonna programmilisi eesmärke, olgu need siis rahvakultuuri või professionaalse kultuuri valdkonnas. Algatasin Tallinna laulupäeva traditsiooni taastamise, et kindlustada Eesti laulu- ja tantsupidude kestmajäämine ning edasiarendamine. Süstemaatiliseks on muutunud rahvuskultuuride tutvustamine, mis on üks integratsiooniprotsessi osi. Ka professionaalse kultuuri rahastamine on Tallinnas oluliselt paranenud.

See ongi Keskerakonna põhimõtete elluviimine.

Mis paneb sind muretsema?

Eelkõige kultuuritöötajate palgad, mis ei vasta nende panusele.

Suuremas pildis olen mures meie meedias vohava kultuurituse pärast. Püsivaid väärtusi eiratakse, esile on tõstetud kollased uudised ning seltskonnaklatš. Tundub, et ka valitsus laseb end mõjutada kollasest ajakirjandusest. Nii me kaugele ei jõua.

Veidi olen mures ka Kesklinna piirkonna konverentsi pärast 8. märtsil. Mulle ei meeldi, kui Keskerakonnas hakatakse ajama oma asja ning unustatakse ühised huvid. Olen viimasel ajal sellist käitumist kogenud. Ma ei soovi, et selline lähenemine leiaks tee ka piirkonna konverentsile.

Lõpetada tahaksin ikkagi positiivselt. Seepärast soovin kõigile Keskerakonna otsustajatele ja lihtliikmetele sisemist kultuuri, sest oleme väljas sama asja eest – et Tallinn jätkaks jõuliselt Eesti arengumootorina.

KESKNÄDAL

[esiletõste] Eurobaromeetri uuringus hindasid Tallinna elanikud kultuuritarbimise võimalusi oma kodulinnas Euroopa Liidu keskmisest kõrgemalt – 86% tallinlastest hindas linna teatrite, kontserdisaalide ja muuseumide pakutava heaks või väga heaks. Selle tulemusega tõusime Euroopa pealinnade seas seitsmendaks.

 [pildiallkiri] Aini Härm lisab liialt maskuliinsele poliitikale kultuuri kaudu naiselikku veetlust ja tasakaalu.

Jaga |