Obama Eestis: “No mis ma oskan öelda – meeldiv tutvuda.”

Prognostikast ja ennustamisest on tavaelus ajastukohaselt tehtud üleüldine hasartne mängulisus – olgu siis tegu riigivisiidi või naisekandmisvõistlusega. Vana-Rooma ajast peale nõuab avalik elu tsirkust ja leiba. Miks siis mitte anda täit meediatuld ka USA esimesele mehele!

Kuivõrd on aga selle visiidi puhul tegemist Eestimaad, rahvast ja riiklust puudutava sündmusega? Asjakohane on tõsisem tagasivaade selle visiidiga seotud ambitsioonidele, prognoosidele ja ka tulemile. Elame ju maailmas, kus ka poliitiliste projektide edukust ei määra mitte taotluste tulevärk, vaid tulemiaudit. Kuidas selles valguses välja näeb ”Welcome to Estonia” anno 2014?

Visiidieelsetest ambitsioonidest läbi meediakajastuse:

”Ilves Oslos. Eestisse tuleb rajada NATO alalised baasid”;

”President Ilves: Eesti tahab oma territooriumile NATO alalisi baase”;

”Sven Mikser: NATO kohalolek Eestis, Lätis ja Leedus peab kasvama”;

”Kelam kutsus NATO sõjalist kohalolekut Eestis suurendama”;

”Reinsalu: Eesti ei nõustu Merkeli seisukohaga (et Balti riikidesse NATO baase ei tule)”;

”Vaba Eesti Sõna” (väliseesti ajaleht): ”Rasmussen: Ida-Euroopasse tulevad uued NATO baasid”; ”Eestisse tuleb NATO varubaas (kõrvuti Leedus Sjauljais asuva lennubaasiga)”; ”Balti riigid saavad NATO baasid, mida ei nimetata NATO baasideks”.

See loend on vaid tagasihoidlik valik pealkirjadest.

Prognoosid

Soovide realiseerumine prognoosidedünaamikast läbi meediakajastuse:

”Marianne Mikko: kaitseministri üliagarus USA-s oli kohatu – baasidest Eesti pinnal märksa olulisem on see, et NATO aluslepingu artikkel viis toimiks...”;

”Mikser Walesis: NATO otsib vastust uue hübriidsõja taktikale – uute rajatistena vajatakse uute baaside asemel uusi lennuvälju”;

”NATO baase Eestisse ei tule – USA Valge Maja vastas ERR-ile, et NATO baase Ida-Euroopasse, sh. ka Eestisse, ei tule”;

”Angela Merkel ütles, et NATO baase pole Eestisse oodata”;

”Poola välisminister: Lääne-Euroopa riigid peavad meid oma tankitõrjemiinideks”; ”Tuomioja (Soome välisminister): NATO baasid Baltimaades oleks kahetsusväärne asi”;

”NATO kõrge juht: kindlat otsust lisavägede ja baaside kohta ei ole”;

”Poola teatel uusi NATO baase Ida-Euroopasse ei tule”;

”Obama kinnitas vankumatut toetust Eestile, alalisi baase ei ole Eestisse oodata”; ”Riho Terras: kõik Eesti sõjaväeosad on NATO baasid”.

Mida siis NATO meile lubas või võimaldamas on? Milline on projekti eeldatav tulem?

Vastakem ikka läbi meediakajastuse: pärast Obamat, enne ja pärast NATO Walesi tippkohtumist.

* Treeningkeskuse loomine Ämaris:

”Terras: Ämari treeningkeskus suurendab Eesti julgeolekut”;

”Paet: Õhuväe treeningkeskuse loomine Ämarisse on samm edasi”.

(Selgitav ääremärkus: Obama defineeris keskuse kui ”regionaalse USA–Balti–Põhjala riikide õhuväe väljaõppekeskuse” – seega mitte kui militaarse objekti, vaid kui militaarse õppeasutuse treeningkoha. Ja mitte kui NATO objekti, vaid kui rahvusvahelise koostööobjekti. Kuigi senini on lahti kirjutamata, milline osa Euroopa–Põhjala regioonist kavaga ühineb (vaid Norra on NATO liige), on alust eeldada, et Rootsi ja Soome osalus projektis leiab aset vaid tingimusel, et tegemist on tsiviil-, mitte militaarobjektiga.)

* Küberharjutusväli:

”Eestisse rajatakse NATO küberharjutusväli”.

(Selgitav ääremärkus: Selle projekti raames (millekohase kokkuleppe Eesti kaitseminister Sven Mikser allkirjastas NATO Walesi tippkohtumisel) on tegemist NATO-ülese kavaga. Kava kohaselt ”hakatakse Eestis läbi viima NATO õppuste küberharjutusi ja välja õpetama NATO küberkaitseeksperte”. Seega on tegemist samuti õppeotstarbelise üksusega.)

* Regionaalse kiirreageerimisüksuse ellukutsumine:

”Eesti allkirjastas kuue riigiga kiirreageerimisjõu loomise”.

(Selgitav ääremärkus: Tegemist on teatud riikidegrupi (tõsi küll – NATO liikmelisusega riikidegrupi: Suurbritannia, Eesti, Läti, Leedu, Taani, Norra, Holland) ühisprojektiga kiirreageerimisjõu – ühendekspeditsiooniväe – ellukutsumiseks. Viidatakse kõnealuse projekti sarnasusele varasema ISAF projektiga, mille raames osaleti Afganistani Talibani-vastases ”terroritõrjesõjas” Suurbritannia ekspeditsioonikorpuse koosseisus. Kuigi ühendjõudude toimimisalana deklareeritakse Ida-Euroopat tervikuna (sh. Baltimaad), on tegemist eeldatavalt siiski juba eksisteeriva Poola kaitseskeemi militaarse mehitamisega, kus Baltimaade kanda on vaid nn „eelpositsioneerimise“ (esmalöögi vastuvõtja) tänamatu roll.)

Kokkuvõtteks

Eesti on lepinguliselt kinnitanud enda jätkuvat osalust militaarsetes välismissioonides – seda Suurbritannia juhitava ekspeditsioonikorpuse koosseisus. Eesti on laiendanud oma territooriumil asuvate militaarsete õppeasutuste võrku – senise Tartus asuva Balti Kaitsekolledži kõrvale tekivad NATO ”küberharjutusväli” ja Ämaris olev rahvusvaheline militaarne lennunduslik treeningkeskus.

Hinnanguliselt märgiksin,

et NATO sõjalise alliansi Baltikumile pakutav kaitsealase koostöö intensiivsusaste on ligilähedane sellise koostöö intensiivsusega allianssi mitte kuuluvate Soome ja Rootsiga. Baltikumi ja Põhjalat vaadeldakse sõjalis-strateegiliselt seotuna ja ühtsena. NATO on selgelt väljendanud, et sõja korral Venemaaga on lahingutegevusel Baltimaades edulootus vaid logistiliste ühendusteede olemasolul läbi Rootsi ja Soome.

Need Põhjala riigid on vastustanud NATO militaarsed baasid Baltikumis (”Tuomioja: NATO baasid Baltimaades oleks kahetsusväärne asi”). Samas on nad valmis süvendama traditsioonilist koostööd NATO struktuuridega küll mitmepoolsel alusel (näiteks Rootsi sõjalennukite osalus Liibüa pommitamisel).

Rootsi ja Soome väidetavalt sõlmisid Walesis NATO-ga lepingu valmidusest vastu võtta alliansi vägesid – välistades aga selle automaatsuse ja reserveerides õiguse sisenemisloa andmiseks (”Eksperdid: Soome poliitikud püüavad NATO-ga koostöölepingu sõlmimist pehmendada”; ”Rain Kooli: Soome ei sõlmi NATO-ga veel abielu, aga kooselu registreerib küll”).

Koostöö sellisele astmele vastaks Baltimaades mittealaliste NATO jõudude ”rotatsioon”, mis Šiauliai lennuväebaasis roteeruvate NATO lennukite näol eksisteerib juba praegu.

Mis puutub suure kära ”peasüüdlase” Venemaa reageeringusse, siis Eesti Rahvusringhäälingu Moskva korrespondent viitab ajalehele ”Kommersant”, mille artikli pealkiri kõlab ”Obama tuli Balti riike rahustama”.

Müts maha Postimehe karikaturisti Urmas Nemvaltsi kunstnikuhingest kantud humoorika prognoosi ees visiidi tulemist – ”No mis ma oskan (Teile) öelda – meeldiv (oli) tutvuda!”.

Sama mis ”Kommersant’i”sõnum: Obama tuli baltlasi rahustama.

TIIT TOOMSALU

ekspoliitik, Riigikogu liige 1999–2003

[Pildil:]

SÕBRALIK: ”Obama” käis 2010. aasta maikuus Keskerakonna piketil Toompeal Lossi platsil. Noortekogulased, kes selle näitemängu korraldasid, on kindlasti palju vabameelsemad kui vanad erakondlased – olgu tegu siis ükskõik millise parteiga. Eesti noored on üldse Ameerika-meelsemad kui ettevaatlikum vanem põlvkond, kes võimude vaheldumist Eestimaa pinnal on korduvalt näinud. Foto Kesknädala arhiivist

Jaga |