Kellele kellad, kellele kõla?

PEETER RAHNEL,      01. august 2001


Mitte kirikutüli, vaid omandivaidlus on käimas kahe õigeusu kiriku vahel. Valdava osa Eesti õigeusklike kirikuna registreerimisest keeldumine on tingitud vaid teise poole materiaalse huvi rahuldamatusest.
Vaid ilmalike võimumeeste Meri ja Laari otsesel heakskiidul suutis väikesearvuline Stockholmis resideeriv vaimulikkond ennast omandireformi tempos Eestis kirikuna registreerida ja kuulutada end ainsaks järjepidevuse kandjaks. Kirikuseadust räigelt eirates määrati ametisse (mitte ei valitud) oma kohale kirikupea Stefanus.

Usuvabadus on Eestis tagatud põhiseadusega. Eesti Vabariigis on kirik riigist lahutatud. Samas reguleerib riik kirikute, koguduste ja usuühingute tegevust.

Varandust hakati nõudma päev pärast registreerimist

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti Vabariigi Usuühingute kohta (Tln. 11.12. 1991). Punkti 1 all on kirjas, et EV Omandireformi aluste seaduse rakendamisel tuleb lugeda usuühinguks, kirik, tema kogudus,…kes vastavalt oma põhikirjale (põhimäärusele) on juriidilised isikud.
Punktis 2 on öeldud, et kirikul (ja …) on õigus taotleda nii temalt endalt kui tema kogudustelt või temaga ühinenud usuühingutelt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist, asendamist või kompenseerimist vastavalt omandireformi reguleerivatele normatiivaktidele. Ja juba järgmisel päeval, 12. 12. 91 on Eesti-Apostlik Õigeusu Kirik (EAÕK) andnud sisse taotluse vara tagastamiseks.
Kirikute ja koguduste seadus võeti Riigikogus vastu 20.05. 1993 ja jõustus 25.06.1993. Selles seaduse § 15 punkt 2 sätestab, et kiriku, koguduse ja koguduste liidu juhatus asub Eestis, olenemata tema vaimuliku keskuse asukohast.

Poliitikute juhitav kirik

Vastavalt sellele seadusele on 11.08.1993 Siseministeerium registreerinud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ning kandnud Eesti kirikuregistrisse nr. 01800116 all ja mille on allkirjastanud Usuasjade talituse juhataja Tiit Sepp.
Järjepidevust tuvastav kohtuotsus, millega EAÕK tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks, tehti 14.09.1993 ja seda 11.08 93 registreeritud põhikirja alusel.
Reeglina on oma volitused EAÕK väljastanud Stockholmis asuva Sinodi poolt aadressiga Fridhemsgaten 2-V, S-11240 Stockholm. Rootsis väljastatud volikirjad Nikolai Suursöödi ja ka David Pappi allkirjadega on legaliseeritud EV Suursaatkonna konsulaadis, vähemalt kuni 1997 aastani.
Ilmalike võimumeeste Laari ja Meri otsesel heakskiidul suutis suhteliselt väikesearvuline Stockholmis resideeriv vaimulikkond ennast omandireformi tempos Eestis kirikuna registreerida ja kuulutada end ainsaks järjepidevuse kandjaks.
Valdav osa õigeusklikest oli hämmingus, kuna patriarh Tihhon oli juba 1920. aastal andnud Eesti õigeusu kirikule autonoomia ja Eestist pärit Moskva patriarh Aleksius II kinnitanud 8.08.1993 oma Tomosega Tihhoni poolt antut. Kuidas tuleks hinnata Mart Laari ja Lennart Meri isiklikke läkitusi Konstantinoopoli patriarhaadi poole, palvega võtta kirik oma jurisdiktsiooni alla? Palve rahuldati vastavalt Istanbuli tavadele. Linnapea poolt ametissekinnitatud Bartolomeus määras EAÕK kõrgemaks vaimulikuks Stefanuse. Väike osa Eesti õigeusu vaimulikke ja usklikke vaatabki ausate seaduskuulekate kodanikena riigiisade osundatud suunda, küsimata seadustamiste ja toimetamiste seaduslikkusest.

Palvetajal keerulist mängu raske mõista

Lihtsad usklikud ei ole kindlasti pahatahtlikud, kuid Eesti riigimeeste, eriti Laari ja Meri südametunnistusel on EAÕK pööramine Moskva kanoonilisest alluvusest Konstantinoopoli poole. Kogu jant enamuse Eesti õigeusklike kirikuna registreerimise keeldumisest on tingitud materiaalsetest huvidest. Laari mõlemad valitsused on võimu nimel andnud ja end riiklikult sidunud nähtamatute lubadusteniitidega. Imporditud kirikuisa kasutada on valitsusresidents, mille jooksvaid kulutusi on väidetavalt kompenseeritud riigieelarvest.
Riiklikud auavaldused said osaks Konstantinoopoli kirikupeale, kes tänutäheks külvas võõrustajatele heldelt aumärke.
Kõige selle taustal mõjuvad koomiliselt vene erakondade juhtide raportid õigeusklike huvide kaitsest. Kolmikliidu armust on tegelikkuses säilitatud ainult Aleksander Nevski katedraali kasutusõigus, mida ei saakski koguduselt ära võtta ilma suurema rahvusvahelise skandaalita. Kooskõlas kolmikliidu ja nn vene poliitikute poliitilise kultuuri traditsioonidega eiratakse materiaalsete huvide nimel seadust ja usuvabadust.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)