Pensionärid jäävad hätta

JAAN KUNDLA,      17. oktoober 2007


Tavalisele inimesele jäävad aktsiisid, inflatsioonikriteeriumid ning muu säärane elukaugeks ja võõraks, kuni ta ei tunne, et surve tema rahakotile suureneb. Viimasel ajal on minu poole pöördunud mitmed, kel on juba käes senisest suurem küttearve ning kes kurdavad kirja- ja pakisaatmiskulude kasvu üle.

Kütte ja sooja vee hind kerkis juba 1. juulist käibemaksu suurenemisel 5 protsendilt 18 protsendile, kuid uue hinnatõusuga "rõõmustavad" meid soojatootjad seoses transpordikulude tõusu, kütuse ja remondimaterjali, elektrienergia, vee ja kanalisatsiooniteenuste kallinemisega.

Hüperinflatsioon

Tegemist on hüperinflatsiooniga. Iga kulukomponendi hinna tõus põhjustab kõigi teiste komponentide kallinemist, mis kõik kokku suurendavad kaupade ja teenuste lõpphinda.

Kaugkütte hinna tõus puudutab eriti valusalt just linnade ja suurasulate inimesi. Eakate inimeste väljaminekutest moodustab toasooja hind kõige olulisema osa. Kohati on kaugkütte hind tõusnud juba üle 1000 krooni megavatt-tunni eest. Hinnatõusud ei jäta puudutamata ühtki inimest.

Aktsiisitõusu põhjendab valitsus vajadusega võtta 2011. aastaks kasutusele euro. Järjest enam kostab aga seisukoht, et selleks ajaks euro nagunii ei tule. Seepeale on valitsus hakanud aktsiiside järsu tõusu põhjendusena rõhutama Euroopa Liidu sellekohast nõuet, jättes mainimata, et Euroopa Liidu kavandatud kütuste (bensiini ja maagaasi) aktsiisi tõus võiks tulla ka alles mitme aasta pärast ning aeglasemalt.

Kütuse aktsiisi tõus kergitab kõiki hindu

Siit võib teha lihtsa järelduse: valitsus peaks olukorra leevendamiseks loobuma järsust kütuse aktsiisi tõusust, sest see tõstaks kõikide toidu- ja tööstuskaupade ning teenuste hindu.

Valitsus on pakkunud järgmise aasta inflatsiooniks veidi üle 7 protsendi. Arvan, et see tuleb tunduvalt suurem. Pole ju veel teada, kui palju tõuseb elektri hind; halvemal juhul võib see kasvada veerandi võrra.

Lohutuseks: 1. aprillist kerkib keskmine vanaduspension 4500 kroonini, mis peaks suurenevad kulud katma. Ent kuidas peavad pensionisaajad seni toime tulema? Selle peale pole riigiisad mõelnud ning nad ei paku ka mingeid lahendusi. Pakun siis ise.

Teen ettepaneku tõsta Riigikogu otsusega see tähtaeg 1. aprillilt 1. jaanuarile arvestusega, et esimeseks poolaastaks planeeritud summa jääks muutmata ehk teisisõnu: pool teise kvartali jaoks planeeritud summast makstaks välja esimeses kvartalis. Niisugusel juhul ei jääks pensionärid hätta ja lahendus ei nõuaks riigilt märkimisväärset lisakulu.

Ettenähtud keskmist pensioni hakataks sel juhul maksma 1. juulist. Hundid söönud ja lambad rahul.

Lubamatult vähe pööratakse tähelepanu puuetega inimestele. Kui pensionitõus veel kuidagi rahuldab pensionäride vajadusi, siis puuetega inimeste sotsiaaltoetused kerkivad väga vähe: keskmise puude korral 200 kroonilt 260 kroonile, raske puude korral 420 kroonilt 550 kroonile.

Koalitsioon kasutab teerullitaktikat

Keskerakond on teinud juba üle kümne ettepaneku, kuidas abi ja toetust vajavate inimrühmade järsult halvenevat olukorda leevendada, taotledes nn pehmet maandumist. Kuid meele teeb kurvaks koalitsioonierakondade teerullitaktika.

Sotsiaalvaldkonda käsitlev sotsiaalkomisjon, kuhu kuulun ka mina, lükkab kõik Keskerakonna ja Rahvaliidu esitatud seaduseelnõud tagasi häälteenamusega. Sama taktika toimib Riigikogu täiskogu istungitel. Presidendi mitmekordsed üleskutsed lõpetada säärane praktika on kõlanud kurtidele kõrvadele.

Näiteks, sotsiaalkomisjon pidi tegema ettepaneku nimetada kaks inimest Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva eakate poliitika komisjoni liikmeks. Opositsiooni ettepanek esitada üks liige koalitsioonist ja teine opositsioonist oleks läbi läinud, sest kaks koalitsioonipoliitikut puudus parajasti koosolekult.

Hääletamise hetkeks korjati aga kiiruga kokku asendusliikmed, kellest üks lahkus kohe pärast hääletamist, ning häälte tavapärase suhtega valiti mõlemad komisjoniliikmed koalitsioonist.

Nii ei kõla opositsiooni hääl ka komisjonis, kus töötatakse välja pikaaegset strateegiat eakate ja puuetega inimeste probleemide lahendamiseks.

Pensioniea piiri ei tohi tõsta

Ei saa märkimata jätta veel üht koalitsioonist kõlanud ettepanekut tõsta pensioniea piir 65–67 aastani. See on mõeldamatu! On ju meie meeste keskmine eluiga vaid 66 aastat (naistel 11 aastat pikem) ning see tähendaks, et keskmine mees ei tarvitse pensioniikka jõudagi.

Kui eelmine valitsus, kuhu kuulus ka Keskerakond, lisas pensionikassasse lisatulude arvelt ligi viis miljardit krooni, siis praegune valitsus seda ei tee, vaid kulutab juba kogutud raha oma valimislubaduste täitmiseks.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)