Riigikogus arutati eestlaste sms-laenamise hädasid

Võrreldes Euroopa Liidu ja lähiriikidega on Eestis kiirlaenukontorite tegevust reguleeriv seadusandlus üks liberaalsemaid. Ministeeriumide esindajate hinnangul on kiirlaenuvõtnuid ligi 100 tuhat, kuid pankade esindaja hindas mittereguleeritud tarbijakrediidi andjate teenuseid kasutanud isikute arvuks koguni 120-180 tuhat.

Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) ütles, et Riigikogu komisjonide arutelu kinnitas teema aktuaalsust ja vajadust sellesse sekkuda.

„Senised piirangud nt kiirlaenude reklaamile ja nõuded laenutaotlejate maksevõime kontrollile on küll olnud vajalikud, kuid pole siiski andnud soovitud tulemusi. Samas on vaja luua tarbijakrediidi taotlejatele olukord, et seatud tingimused oleksid tagasimaksmisel jõukohased ja mõistlikkuse piires. Sageli muudavad tagasimaksmise keeruliseks kõrvalnõuded, mida ei ole laenu taotlejale lepingu sõlmimisel tutvustatud vajalikul määral."

Sester märkis, et kaaluda tuleks tõhusamate meetmete rakendamist, näiteks laenuprotsendile ülempiiri seadmist ja järelevalve tugevdamist. Otstarbekas oleks laenuandmisega seotud ettevõtete litsentseerimine, et hoida nende tegevus kontrolli all, kuid paralleelselt tuleb edasi liikuda ka nn pehmemate meetmetega nagu näiteks inimeste finantskirjaoskuse edendamise ja parema nõustamisega.

„Mõistlikkuse piiri ületavate tingimuste tõkestamist ei saa kuidagi lugeda ettevõtluse vabadust piiravaks tegevuseks," arvas Sester.

Arutluse käik näitas, et tarbijakrediidi ja SMS-laenudega seotud probleemid, sellest tulenevad tagajärjed ning võimalikud lahendused jagunevad killustatult mitme ministeeriumi ning riigiasutuse vastutusalade vahel. Arutlusel nimetati seda omanikuta sektoriks.

„On vältimatu, et ministeeriumid ja ametid teeksid lahenduste väljatöötamisel senisest tihedamat koostööd. Ootame täitevvõimult allesjäänud kitsaskohtade kiiret, kuid põhjalikku läbivaatamist, ning reaalselt toimivate meetmetega lähiajal välja tulemist. Rahanduskomisjon jälgib ministeeriumide tegemisi teravdatud tähelepanuga ja kasutab parlamentaarseid kontrollimeetmeid täitevvõimu tegevuse kiirendamiseks," rääkis Sester.

Komisjonide ühisistungil osalenud rahandus-, justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning sotsiaalministeeriumi, aga ka Finantsinspektsiooni, Tarbijakaitseameti, Eesti Panga ning Eesti Pangaliidu esindajad esitasid oma seisukohad ja ettepanekud tarbijakrediidiga seotud probleemide lahendamiseks.

Jäi kõlama mõte probleemide ja ettepanekute valguses, et täitevvõimul on vaja otsustavalt tegutseda olukorra parandamiseks ja lahenduste leidmiseks.

Gunnar Paal, Riigikogu pressiteenistus

Jaga |