Riigil kohustus inimesest hoolida!

SIIRI OVIIR,      02. juuni 2004


Igast sõnavõtust ja mõtteavaldusest, mis kostab Euroopa Parlamendi kõnetoolist, jääb kõlama inimesekeskne suhtumine.

Eesti rahva visaduse tulemusena kuulume sõnaõigusliku riigina kultuurrahvaste hulka. Oleme Euroopa Liidu täieõiguslikud liikmed. Tublisti on pingutatud, kuid jõukaks pole saadud.
Talumatult suurel hulgal inimestel pole täna igapäevast töödki. Pikki aastaid on valitsused kiidelnud meie majandusliku eduga, unustades, et ilma toimiva sotsiaalpoliitikata võime ajapikku kadunud rahvaste hulka hääbuda. Seetõttu on riigil viimane aeg oma prioriteete sügavalt muuta ja inimestesse panustama hakata. Inimestest hoolimist nõuab meilt ka Euroopa Liit.

Igaüks peab tundma riigi tuge. Euroopas liikudes olen kuulnud ja kogenud otse vastupidist meie praeguste valitsuspoliitikute tavapärasele retoorikale. Igast sõnavõtust ja mõtteavaldusest kumab Euroopa Parlamendis suhtumine, mille keskmes on inimene. Poliitika ei saa toetuda turu iseregulatsioonile, kus inimene on inimesele hunt. Majandus, see Eesti parempoolitsevate poliitikute "võlu-sõna", on Euroopas mitte asi iseeneses, vaid ikkagi inimeste teenistuses. Pean oluliseks Euroopa heaolumudeli arendamist ka Eestis. Inimesel on õigus vabadusele, kuid riigil on kohustus hoolida.

Tööd tuleb vääriliselt hinnata. Euroopa Liit on Eestile eelkõige võimalus. See on iseseisvate rahvaste ühendus, rajatud vabaduse ja võrdsuse väärtustele ning kantud tegelikkusesse seaduste kaudu. Sotsiaalküsimustes ei kirjutata liikmesriikidele küll ette konkreetseid numbreid, kuid kehtivad selged tegevuspõhimõtted ja suhtumisjuhised inimeste kohtlemiseks. Üheselt on paika pandud miinimumstandardid. Näiteks kehtestab Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks, et 30 aastat töötanud pensionäri sissetulek ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti meeslihttöölise palgast. Keskerakond on Riigikogus sellise põhimõtte rakendamise eest ka Eestis pikka aega seisnud.
Euroopa sotsiaalharta kehtestab nõude, et sama töö eest ei tohi meeste ja naiste palgad erineda. Sooline võrdõiguslikkus on Euroopa tööpoliitika kindlamaid nurgakive. Paraku on Eestis täna veel palgaerinevused keskmiselt 25 ja rohkemgi protsenti naiste kahjuks.

Ületamatuid probleeme ei ole. Vaja on vaid tahta, osata probleeme näha ning lahendada. Meil kõigil on õigused, kuid mitte kunagi ei tohi ära unustada kohustusi. Olen alati töötanud põhimõttel, et iga inimene tunnetaks riigi tuge. Ülearuseid inimesi ei ole! Astudes 1. mail üle Euroopa Liidu läve, võtsime ühtlasi eesmärgiks võrdsustada oma sotsiaalsed tagatised Euroopa Liidu keskmisega. Seda suudame aga ainult tihedas koostöös Euroopaga.
Koostöö tugevdamiseks peaksime Euroopa Parlamenti valima kogemuste ja südamega töötavad professionaalid. Selliste inimeste häält võetakse Euroopas kuulda. Kandideerin Euroopa Parlamenti, sest tahan Eestisse tuua euroopaliku sotsiaalpoliitika.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)