Ülo Vooglaid kaitses sõnavabadust. Avaliku Sõna Nõukogu lahend

Kaebuse kohaselt on artikkel sisult inimvihkajalik ning kaebuse esitaja soovib teada, kas see on kooskõlas pressiseadusega, samuti -- kas sellise artikli autor sobib olema Eesti Ajakirjanike Liidu auliige. Kaebuse esitaja näeb artiklis vastuolu rahvusvahelise ajakirjanduseetika koodeksi punktiga 8, mis käsitleb diskrimineerimist muu hulgas seksuaalse orientatsiooni põhjal ja sellele kaasaaitamist. Kaebus ei konkretiseeri, mis täpselt artiklis hea tava nõuetele ei vasta.

Õhtuleht ASN-ile oma seisukohta ei avaldanud. Ülo Vooglaid artikli autorina rõhutab, et Eesti Vabariigi põhiseadus garanteerib igale inimesele nii südametunnistuse- ja mõttevabaduse (§ 40) kui ka sõnavabaduse (§ 45).

Vooglaiu arusaamist mööda näeb see vabadus ette ka seda, et inimesed võivad avalikult väljendada oma tõekspidamisi, sh arusaama, et seksuaalne läbikäimine samast soost isikute vahel on ebamoraalne ning et püüdlus kujundada sellise käitumise suhtes ühiskondlikku heakskiitu tähendab moraalse allakäigu mahitamist. Vooglaid kinnitab, et ei ole öelnud ega kirjutanud ei eraviisiliselt ega avalikult midagi, mida võiks tõlgendada üleskutsena kohelda homoseksuaalselt käituvaid inimesi halvasti (sh diskrimineerivalt).
Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et kõnealuses Õhtulehe artiklis ei ole rikutud head ajakirjandustava. Poliitilises debatis on sõnavabadus enim kaitstud väärtus - igaühel on õigus mõtteid ja arvamusi avaldada - isegi reljeefselt -, ka identiteeti puudutavates küsimustes, kuni see ei omanda vihakõne tunnuseid.

Vaadeldavas artiklis ei tähelda ASN vihakõne tunnusjooni ning neile ei ole konkreetselt osundanud ka kaebuse esitaja. Artikkel keskendub peamiselt kultuuri väärtussüsteemi põhimõtetele. Omasooiharus ehk, nagu artiklis nimetatakse, "pederastia" on vaadeldavas artiklis eeskätt kompositsiooniline kujund, millist nähtust autor tõepoolest vastustab. ASN ei näe aga põhjust, miks niisugust arvamust ei tohiks avalikult väljendada.

ASN-il puudub pädevus anda hinnanguid Ajakirjanike Liidu põhikirjaliste otsuste suhtes (auliikmesuse küsimus). Samuti puudub ASN-il pädevus hinnata ajakirjanduses avaldatu kooskõla seadustega, s.h pressiseadusega, kui niisugune oleks Eestis jõustatud.

Prof. EPP LAUK, Avaliku Sõna Nõukogu esimees

15. september 2011

Toimetuselt: Ülo Vooglaid kirjutas tänavu 7. juulil Õhtulehes seda, et tänapäeva nn globaliseeruvas maailmas püüavad mingid inimgrupid end üha enam maksma panna (teisi alistuma sundides) mitte relvadega, vaid ideoloogiaga, tarbimis- ja meelelahutushullusega. „Pederastide pealetung on jäämäe väike osa. Valdav osa on sügavalt salastatud ja sellest teavad vaid pühendatud isikud. Ajaloost võib leida rohkesti näiteid selle kohta, et kultuuripõhja lõhkumiseks on loodud vägevaid arsenale, mida on vahelduva eduga ka kõikjal kasutatud. Meetodid muutuvad aina rafineeritumateks. Kui miljardid voolavad, siis pole raske värvata ka valvekõnelejaid, kes üritavad agarusega üksteist üle trumbata," märkis Vooglaid.

Jaga |