![]() Ootame konkurentsivõimelist Jõuluvana! Aastalõpuintervjuu annab Jõuluvana kodulinna abilinnapea ANTS PRIIJAAN LUKAS, 18. detsember 2013Jõgeva abilinnapea Ants Prii jaoks pole tänane amet tundmatus kohas vette hüppamine. Kogemused on tulnud varakapitalistliku ajastu alguse ettevõtlusest, ringijuhi tööst koolis ja linnavolikogu juhtimisest aastatel 2005-2009. Jõuluvana kostüümis Antsu pole suurem avalikkus küll näinud, kuid Jõgeval on ringi liikunud tuttava häälega mõnusalt vestlev Ninasarvik. „Valimiste ajal tuli ta mulle vastu ja pakkus helkurit. Olen ühe teise erakonna liige ja poleks keskerakondlaselt kinki vastu võtnud, kuid Prii Antsu puhul tegin erandi. Ta mõjub nii sõbralikult ja positiivselt," tunnistas üks Jõgeva proua. Jõgeval kuulutatakse igal aastal välja jõulurahu kogu Eestimaale. Siin asub Eestimaa Jõuluvana kodu. Jõgevat kutsutakse ka Külmalinnaks. Kuivõrd on siin jõuluhõng tugevam kui teistes paikades? "Jõulurahu väljakuulutamine Jõgeval on muutumas traditsiooniks. Paikkonnale tuleb kasuks, kui õnnestub mingil moel eristuda ja tõsta nii atraktiivsust ettevõtlusele. See omakorda tõstab siinsete elanike eneseteadvust." Abilinnapeana peab vist jõulukuul ja talvel üldse ka üsna maistele asjadele mõtlema. Et tänavad ja teed oleksid liivatatud, lumi koristatud. "Loomulikult peame linnavalitsejatena hoolitsema taristu toimimise eest. Korras linnapilt aitab linna mainet tõsta. Inimesed korrastavad oma ümbrust sooviga tunda rõõmu kaunist kodust. Linn peab tagama linlastele kauni kodulinna." Kas jõgevlased kulutavad jõulude ja aastavahetuse aegu enam-vähem sama palju raha kui tallinlased või tartlased? Mõtlen inimeste majanduslike võimaluste võrdlust erinevates Eestimaa piirkondades? "Vaadates keskmisi palganumbreid, peaks Jõgeva jõulumees olema kergema kingikotiga, kui teda võrrelda kolleegiga mõnest rikkamast piirkonnast. Paar nädalat tagasi Luua Metsanduskoolis õppepäeval kuulsin, et Jõgeva poodide käive inimese kohta ei jää alla suuremate linnade näitajale. Loodan, et see vastab tõele ja meie Jõuluvana on igati konkurentsivõimeline." Olete ka koolmeistrileiba maitsnud ja ringijuhina töötasite vahetult enne abilinnapeaks saamist. Millistes valdkondades on noortele teadmisi, oskusi ja kogemusi jagatud? „Alustasin malega, lisandusid robootika ja laskmine. Noore inimese maailmapilt on must-valge, vahetu ja aus. Õpetasin n-ö poistealasid. Tänapäeval, kui isad Soomes perele elatist teenivad, tunnetasin laste isapuudust. Noortega koos töötamise käigus arutlesime ka tõsistel teemadel, näiteks tuli jagada selgitusi, miks laste seas pilkeid ja naeru esile kutsunud tegevused ning suhted on suurte inimeste jaoks täiesti loomulik käitumine." Kuivõrd suudavad siin, Tallinna ja Tartu vahel, gümnaasiumihariduse saanud noored konkureerida kõrgkooli astumisel ja tööjõuturul teiste paikadega? "Väga hästi suudavad. Jõgeva koolides töötavad väga head õpetajad. Mu enda vanemate poegade sõprusringkond on edukalt leidnud koha elus." Ettevõtluses alustasite 1990-ndate alguses tollal valminud Jõgeva Majandusühistu kaubahalli direktorina. Mis on sellest kaugest ajast meeles? "Väikeettevõtlusega alustasin juba rublaajal. Kaubahalli käivitamine oli omamoodi proovikiviks, selle aja kohta oli see suur ettevõte. Sain väga hea meeskonnatöö kogemuse, nägin inimeste pühendumist eesmärgi nimel. Varakapitalistlik aeg õpetas mõtlema uuendustele ja nende rakendamisele. Eluspüsimiseks oli see kõik hädavajalik." Mida hilisem aeg firmajuhina juurde õpetas? "Õppisin hindama oma töötajaid meeskonnana. Rõhutatakse küll, et klient on kuningas, kuid seadsin ja sean praegugi esikohale oma meeskonna ning selle liikmed põhimõttel „üks kõigi ja kõik ühe eest". Meeskonna ühistegevus on peamine eesmärgile jõudmiseks." Mis võiksid olla Jõgeva kandi uued väljakutsed ettevõtjatele "Kui oskaksin selge vastuse anda, küllap selle uuega juba tegeleksin. Minu pilgu läbi on Jõgevamaa näiteks turismi jaoks veel avastamata piirkond." Kuidas algas huvi poliitika vastu ja mismoodi küpses otsus liituda just Keskerakonnaga? "1990-ndatel kuulusin Koonderakonda. Selle hääbudes olin päris pikalt poliitikast väljas. 2001. aastal võttis Aare Olgo (Jõgeva linnapea - J.L) nööbist kinni ja kutsus Keskerakonnas kaasa lööma. 2005-2009 olin Jõgeva linnavolikogu esimees. Nn. vabaabielu sai läbi möödunud aastal, astusin ametlikult Keskerakonna liikmeks." Majanduselu ja teisi n-ö kõvemaid valdkondi kureeriva abilinnapea töö spetsiifika on suhteliselt ühesugune. Mida teeb aga näiteks keskerakondlik abilinnapea teistmoodi kui sama ametimees Reformist või Isamaa ja Res Publica Liidust? "Inimesena ei teegi teistmoodi. Jõgeva keskerakondlased on ühtehoidev sõpruskond. Saame tihti kokku, vahetame infot, ja otsime valukohtadele ühiselt lahendusi. Tundub liiga lihtne, kuid meie üksmeelt on tunnustanud ja kadestanud linna teiste erakondade liikmed." Vahepeal üks väline tähelepanek. Teie pealael on silmapaistvalt vähe juuksekarvu. Sama lugu on mitme poliitikasse jõudnud jõgevamaalasega, näiteks Riigikogu liige Aivar Kokk, maavanem Viktor Svjatõšev, linnapea Aare Olgo, linnavalitsuse liige Peep Põdder, linnavolikogu esimees Kalmer Lain, Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees ja Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. Kas sellest võib järeldada, et Jõgevamaa mehed viib edule silmapaistvalt suur pinge- ja stressitaluvus? "Naljatamisi öeldes, kalliskivi peale sammal ei kasva. Nimetatud on kõik aktiivsed ja meie kodumaakonnast tugevalt hoolivad poliitikud. Kindlasti ei ole vähene juuksekasv meie piirkonna eripära; lihtsalt mõningane kokkusattumus." Kuivõrd sõltub Jõgeva jt niisuguste väikelinnade käekäik ja areng kohalikust tarkusest, initsiatiivist ja järjekindlusest? Kui palju määrab riigi keskvõimu suhtumine kohalikesse omavalitsustesse? „Haritud ja laia silmaringiga kohaliku elu eestvedajad on suureks väärtuseks. Poliitikat defineeritakse kompromisside kunstina, ja keskvõimuga suhtlemisel aitavad kogemus ning elutarkus koos poliitilise strateegia ja taktikaga kallutada piirkonna arenguks vajalikud otsused meie kasuks." Jõgeval on tekitanud paljugi poleemikat varesed ja vareslased üldse. Kuidas teie nendesse lindudesse suhtute? "Targad linnud pika mäluga. Olen ise loodusesõber ja niisama lihtsalt ei tahaks ühelegi linnule liiga teha. Jõgeval on aga inimese ja haki suhe läinud üle piiri. Kui inimeste elu on häiritud, siis tuleb midagi ette võtta, ning kindlasti ka võtame." Kuuldavasti tunnete üsna hästi ka ninasarvikute hingeelu? "Ninasarviku kodumaal peetakse sarvest tehtud rohtu imeravimiks saja tõve vastu. Olen positiivse ellusuhtumisega inimene ja pean lugu mõnusast naljast. Ninasarviku kujus ringi liikudes olen näinud linnakodanike rõõmsat äratundmist ning head emotsiooni." 2014 on Hiina horoskoobi järgi Hobuse aasta. Millise iseloomuga hobune suudaks kõige rohkem kasu tuua nii Jõgeva linnale kui ka tervele Eestimaale? "Tore tööloom! Iseloomult inimsõbralik ja visa. Oma krutskitega ning järjekindel." Küsis ja kirjutas JAAN LUKAS [fotoallkiri] TUNNEB NINASARVIKU HINGEELU: Ants Prii teab, et ninasarviku kodumaal peetakse sarvest tehtud rohtu imeravimiks saja tõve vastu. Prii peab lugu heast naljast, ja tal on kogemusi, et ninasarvikuna ringi liikumisel muutuvad linnakodanikud teda nähes rõõmsamaks. Viimati muudetud: 18.12.2013
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |