Nädala juubilar JUDY GARLAND 90

Tema vanemad olid üsna tuntud kohalikud meelelahutajad, ema Ethel mängis hästi mitut pilli. Ometi polnud Judy lapsepõlv kaugeltki kadestamisväärt. Isa homoseksuaalsus tõi perele probleeme, sest tollal oli see veel häbiasi. Peagi leseks jäänud ema pingestas tüdruku elu meeleheitlike katsetega lapsest staar teha. Õnneks oli soovunelmal täitumiseks ka reaalseid eeldusi. Juba 14-aastaselt sõlmis Judy lepingu MGM-stuudioga.

Francis Gummist sai Judy Garland, sest kolmekümnendail oli laul „Judy" üldtuntud. Garland laenati menuka filmikriitiku Robert Garlandi nimest.

Peagi tuli menu filmisarjas „Broadway meloodiad" ja laulufilmis „Kuula, kallis". Kui Victor Fleming alustas filmi „Võlur Oz" võtteid, pidi sisulist peaosa Dorothy Gale'i mängima Shirley Temple. Ometi läks roll tollal vaid 16-aastasele Judy Garlandile ning tõi talle 1939. aastal Oscari lapstähe teenete eest filmikunstis. Uskumatu küll, kuid see jäigi superstaari ainsaks Oscariks, kuigi ta koguni kaks korda veel sellele auhinnale kandideeris.

Aastal 1999 kuulutas Ameerika Filmiinstituut Judy Garlandi 20. sajandi kaheksandaks naisfilminäitlejaks. Aastasaja parimaks filmilauluks tunnistati Garlandi bravuurnumber „Over the Rainbow" filmist „Võlur Oz". Loomulikult võitis Garland nii Tony kui ka Emmy preemiaid.

Nagu staarile kohane, räägiti palju ta armuafääridest. Teiste hulgas olid ka ülituntud Tyrone Power ja suurprodutsent Joseph L. Mankiewicz. Esimene Garlandi viiest ametlikult registreeritud mehest oli helilooja David Rose, kuulsaim kindlasti filmilavastaja Vincente Minnelli. Nende tütar Liza Minnelli oli mõnekümne aasta eest ise superstaar ning esineb vahetevahel praegugi. Kolmanda mehe, produtsent Sidney Luftiga oli Judy Garlandil kaks last, kes samuti aastate jooksul filmides kaasa lõid.

Varasest lapseeast liiga palju tööd teinud ja varajast ameerikalikult kärarikast ning raharohket kuulsust nautinud Judy Garlandi närvikava ei pidanud ülipingetele vastu. Ta hakkas juba teismelisena rahusteid võtma. Märkamatult kasvas harjumus sõltuvuseks, millele lisandus alkoholiprobleem. Garlandi välimus muutus, osalt mitme kinoülemuse soovitusel tehtud iluoperatsioonide tõttu, mida tollal juba harrastati. Küll kohendati ta nina ja juukseid, kuskil alalõpmata midagi lisati või vähendati. Õitsvast andekast lapsest sai pikapeale närviline täiskasvanu, mida ekraanil küll varjata püüti, kuid mis ometi üsna selgesti ta viimastest filmidest välja paistab.

Esialgu läks kõik veel ülihästi. Judy mängis kokku üheksas filmis koos tollase supersoosiku Mickey Rooney'ga, mis tagas kassamenu ilma suuremat süvenemist eeldamata. Muusikafilmis „For Me and My Gal" alustas Garlandi kõrval oma säravat kinokarjääri tänaseni ületamatu Gene Kelly. Ka Garlandi kolm ühisfilmi Vincente Minnelliga olid menukad. Neist esimene „Kohtumispaik Saint Louis" kuulus 1944. aasta edukaimate lavastuste hulka ning tegi tuntuks mitu lööklaulu. Neist tänini on paljudel meeles „Have Yourself a Merry Little Christmas", mida suurpühade ajal pea igal aastal kuulda võib.

Judy Garland pidas ekraanil vastu 15 aastat, siis algasid hädad. Õnneks jätkas maailmakuulus kontraalt oma lauljakarjääri, esinedes palju nii lavadel kui ka televisioonis. Sidney Luft tegi võimalikuks Judy Garlandi tagasituleku kinoekraanile. 1954. aastal esilinastus „Täht on sündinud", mis tõi kaasa kandideerimise Oscarile. Erakordse häälega staar alustas pikka ja menukat kontserditurneed. Ta plaadistas palju ning raadio ja televisiooni vahendusel sai temast tõeline superstaar. Kuuekümnendatel aastatel jätkus ka Judy Garlandi kinokarjäär.

Meieni jõudis tema filmidest vaid mõni. Loomulikult oli poliitpõhjusil nende hulgas Stanley Krameri „Nürnbergi protsess", milles tosina staarnäitleja kõrval tegi meeldejääva rolli ka Judy Garland. See oli viimne kord, mil ta kandideeris Oscarile.

1961. aastal triumfeeris Garland soolokontserdil Carnegie Hallis, mis tõi kaasa omanimelise show CBS-i televõrgus. Kuigi ametlik kriitika oli vaimustav, lõppes staari telekarjäär vaatajaskonna nigela huvi tõttu. Käes olid Elvis Presley hiilgeaastad ning just olid alustanud biitlid. Kirjutati aasta 1964. Muusikamaitsed muutusid, troonidele tõusid uued lemmikud.

Judy Garlandi probleemid süvenesid. Ta viimseks filmiks jäi „Võiksin igavesti laulda", milles kõlas nii mõnigi tuntuks saanud laul, neist üks oli ekraaniloo tunnusmeloodia „I Could Go On Singing".

Paraku tahtis talle sageli nii helde saatus teisiti - Judy Garland suri vaid 47-aastasena uinutite üledoosi tõttu Londonis 1969. aasta juunis. Ta on maetud Hartsdale'i Ferncliffi kalmistule New Yorgis. Tähte on kahel korral kujutatud USA postmarkidel ning 2001. aastal jõudis paljude maade teleekraanidele kaheosaline miniseriaal „Life with Judy Garland: Me and My Shadows", mis võitis mitu olulist auhinda. Judy Garlandi rollis säras Golden Globe'i ja Emmy vääriliselt Judy Davis.

ENN EESMAA

Foto: barewalls.com

Jaga |