Kes on karu teenrid . [E. Savisaare intervjuu]

Viimasel ajal on vähemalt kaks ajakirjanikku kirjutanud, et kapo olevat Savisaarele „lähedal", aga ei söandavat teda puutuda, sest kardetakse kaotada Eesti kui demokraatliku riigi mainet Lääne-Euroopa silmis. Mida võiks tähendada, et „kapo on lähedal"?

Võib-olla mõnede teenistuste mõjuagendid üritavad mind survestada. See, mida nad räägivad, on otsene hoiatus ja üleskutse loobuda oma valijate huvide kaitsmisest ning keskenduda enda kaitsmisele. See ongi Reformierakonna ja teda teenindava poliitilise politsei eesmärk.

Tegelikult on see sarjast „Korduma kippuvad ähvardused", mis aga jäävadki korduma, sest need ei mõju meile, eriti pärast ühtsuse taastamist Keskerakonnas.

Need, kes parteist ära läksid, lubavad Postimehe sõnul luua uue valimisliidu „Keskdemokraadid" ja tulla Teiega kohalikel valimistel konkureerima. Kas näete selles ohtu?

See on Reformierakonna ideoloogi Rain Rosimannuse ammune unistus - luua niisugune valimisliit, mis küll ise viie protsendi barjääri ei ületaks ja linnavolikokku sisse ei saaks, aga võtaks Keskerakonnalt ära piisavalt hääli ja takistaks meil saamast absoluutset enamust pealinnas.

Mäletan kahtesid valimisi, kus valimisliiduga tuldi välja meie oma partei lähedastest ringkondadest, aga mõlemal korral läks asi untsu. Kui „Keskdemokraatide" ainukeseks programmiks on liit Savisaare vastu, siis ma ei näe neil mingit šanssi. Savisaare vastased parteid on juba paigas, nende valijaid ei kasva kusagilt juurde. Uutel Savisaare-vastastel ei ole ruumi. See nišš on hõivatud.

Sama häda on ka Reformierakonnaga; kogu nende programm Tallinnas on Savisaare mahavõtmine, nende linnapeakandidaat Valdo Randpere ei oskagi midagi muud rääkida, kui et Savisaar tuleb kukutada. Selle jutuga nad pealinnas hääli ei võta.

Mis puutub nendesse, kes Keskerakonnast välja astusid, siis kogu selles seltskonnas on ainult üks subjekt - Ain Seppik. Jälgin huviga, mis on tema järgmine käik. Kas tõesti toob ta kohalikel valimistel võitlusse Tallinna pärast Inara Luigase Võrumaalt, Lembit Kaljuvee Virumaalt ja Kalle Laaneti Saaremaalt? See meenutab mulle Eduard Vilde kirjeldust, kuidas Anija mehed ähvardasid tulla Tallinnat võitma ja mis sellest välja tuli.

Ennustatakse, et Keskerakonnaga läheb sama õnnetult nagu Rahvaliiduga. Kas peate seda tõenäoseks?

Ärge looge endale illusioone. Kui meiega läheb nagu Rahvaliiduga, siis järgnevalt juhtub sotsidega nagu meiega. Kes on järjekorras pärast seda? Reformierakond kardab, et nemad on pärast sotse. Kardab õigusega. Eriteenistused ja ametkonnad on poliitikutel üle pea kasvanud, sellest saavad aru mitte ainult advokaadid, vaid ka laiem ringkond.

1934. aastal toetasid sotsid Pätsi ja Laidoneri, sest uskusid, et saavad nii jagu oma konkurentidest vapsidest. Nad ei osanud ette kujutada, et pärast vapside hävitamist võetakse ka nemad ette.

Millest saab järeldada, et kapo on Teie vastu pööratud?

Ega see ei olegi kapo; need on nõrgad inimesed, kes peavad tähtsaks mis tahes ülemusele kannuseid teenida. Mõnele neist on kapo lihtsalt lähemale jõudnud kui minule. Inimesed on enamasti head, aga mõnikord nõrgad. Selliseid võtteid, nagu praeguses poliittehnoloogias ja eriteenistustes, kasutati juba antiikajal Sokratese ja tema kaaslaste vastu.

Mulle räägitakse, et kohtumisel eriteenistuste juhtidega küsib Ilves nende käest noomivalt: kas Savisaar on ikka veel poliitikas? Ja üks kapo kaastöötaja soovitas mulle ise, et ma Ansipiga „ära lepiksin", sest muidu ei saavat nemad midagi teha, kuna käsk on antud Savisaar poliitikast välja tõrjuda. Ohtlik on see, kui kapo ja prokuratuuri ametnikud hakkavad aru saama, et opositsiooni survestamise arvel on võimalik teenida, ja päris hästi.

Mis te arvate, kuidas juhtus, et Raivo Aeg sai nii äkki endale kindralipagunid? Kuigi veel mõni aeg enne seda räägiti, et neid lähemal ajal ühelgi ohvitseril oodata pole. Aeg peab mulle tänulik olema ja mind eluaeg hea sõnaga meeles pidama. Ta betoneeris mind IRL-i valimiskampaania vundamenti, kindlustas niimoodi selle partei valimistulemused ja sai ka poliitikutelt väärilise autasu.

Mida Te siis neile teinud olete, et nad andeks ei anna?

Nad ei anna meile andeks seda, kuidas me mõtleme. Meid ahistatakse meie eestimeelsuse pärast. Valitsevatele parteidele ja nende omanikele sobib, et Eesti on tööjõudu eksportiv riik.

Meie ei ole sellega nõus. Valitsevad parteid ei ole huvitatud Eesti rahvuslikust kapitalist ega selle akumulatsioonist. Meie oleme huvitatud. Meil on teistsugune poliitika, ja seda meile ei antagi andeks. Mulle on nalja teinud valitsusse trügijate jutud; nad ütlevad, et tahavad võimule, aga jätavad vastamata küsimusele, millist poliitikat nad valitsuses ellu viiksid.

Näiteks sotse võetakse alati hea meelega reformistide valitsusse, sest nad on seal ikka parempoolset poliitikat ellu viinud. Pärnoja müüs Eesti Raudtee, Virkus - Tallinna Vee enamusaktsiad, ja Padar kärpis omavalitsuste eelarved.

Kas praegune valitsuskoalitsioon ja nende ametnikkond saavad teist jagu?

See on küsimus: kas nad saavad Eestist jagu? 78 aastat tagasi - 1934. aastal sai poliitiline politsei Eesti riigist jagu. Nad arvasid end olevat riigi tugisammas, tegelikult aga hävitasid seda riiki. Kui meil ei oleks eelnevaid kogemusi ja kui me ei oleks Euroopa Liidu ning Euroopa Nõukogu liikmed, siis oleks Eestis juba ammu diktatuurivõim.

Õnneks on ka teistsuguseid näiteid - nagu Slovakkia, mille pealinna Bratislava linnapeaga ma just tuttavaks sain. Nende rahvas ärkas ja nad võitsid parlamendis enamuse - Ida-Euroopa südames. Nüüd on võetud kurss astmelise tulumaksu kehtestamisele ja Slovakkia huvide kaitsmisele. Kusjuures kõigepealt oli opositsioon võimul pealinnas ja nüüd on seda kogu riigis. Sellesarnane muster hakkab ilmselt kehtima ka Eestis.

(Vt ka 11. aprilli Kesknädal „Slovakkia uus vasaktsentristlik valitsus kehtestab astmelise tulumaksu" - Toim.)

Kuidas Te tõlgendate viimaste päevade rünnakuid Vene meedia ja vene rahvusest poliitikute vastu?

Lugesin kapo aastaraamatut - nad arvavad, et suudavad Vene meedia ustest sisse murda, nagu nad on harjunud, et see käsu peale toimub Eesti meedias. Lugesin, et meie kapo peab telejaama Russia Today riigivaenulikuks tegijaks. Selliste hinnangute üle irvitavad mitte ainult venelased. Selliste süüdistustega naeruvääristatakse Eesti riiki. Olin äsja Helsingis, Russia Today on näha peaaegu igas hotellitoas ning keegi ei püüa seda saatejaama maha teha.

Muidugi, meil on vaja tugevat vastupropagandat, nagu igal endast lugu pidaval riigil. Kahjuks on Eesti riik oma vastupropaganda võimekuse arendamisel olnud aga äbarik. Eesti ei osale Euronewsis ega ole ühinenud ka ettepanekutega kolme Balti riigi ühise meediaruumi kujundamiseks. Meie ainsaks välispropagandarelvaks on Eesti Rahvusringhäälingu ingliskeelsed uudised, mis on nagu daamibrauning mandritevaheliste rakettide vastu.

Hiljuti võrdlesite ühes kirjutises Elmar Seppa vene tuntud ärimehe Hodorkovskiga. Kas see polnud liiast?

Puhtal kujul Hodorkovskiga võrreldav on meil Toomas Annus, vähemal määral ka Oliver Kruuda. Annuselt on võetud tervis, äritegemise asemel käib ta kohtus. Kes selle üle võib rõõmustada? Võib-olla ainult tema ehitajast konkurent ja poliitikaga „õigel poolel" tihedalt seotud Toomas Luman?

Mis puutub Elmar Seppa, siis kui ta oleks lihtsalt raha tasku ajanud, poleks suure tõenäosusega teda mitte keegi puudutanud. Aga tema süü oli selles, et ta efektiivselt korraldas opositsiooni ajalehe kirjastamist. See oli tema surmapatt.

Olete kogu intervjuu vältel olnud liiga pessimistlik! Aga on ka midagi head - ennustati ju meie rahvaarvu suurt langust, aga näe, kui toredaid tulemusi andis rahvaloendus!

See oli tõesti parim uudis, et kümne aastaga mingit kõneväärt rahvaarvu langust ei olegi olnud. Ainult ma ei saa aru, miks siis on vaja koole kinni panna, miks poed ära kaovad, miks maal pole enam erasektori teenuseid? Ja ometi väidavad rahvaloenduse tulemused, et maa on inimesi täis nagu varemgi. See väide võiks olla usutav, kui samal ajal linnad kasvaksid.

Peale Tallinna ei kasva aga ükski linn. Oleme tagasi Brežnevi ajas, kus kõrvad kuulsid ühte, aga silmad nägid teist. Ning pole olemas isegi enam Ameerika Häält, kust tõtt teada saada.

Järeldus on lihtne - kui elu maalt on kadunud, kuid linnad ei ole kasvanud, siis järelikult inimesed lahkuvad riigist, öelgu rahvaloendajad mida tahes.

Liiga sageli elame virtuaalses e-riigis. Vaatasin mõni aeg tagasi, kui Siim Kallas ja Toomas Hendrik Ilves avasid uhket Koidula piiripunkti. Tegelikult oli see tühilask suurusega üle miljardi krooni, sest juba enne avamist oli teada, et veterinaarpiiripunkt loomade vastuvõtuks viidi Venemaa poolel Petserimaalt üle Ivangorodi.

Tahaks loota, et sama ei juhtu Rail Balticaga. Projekt eeldab, et Soomest hakkab päevas tulema lõuna poole vähemalt seitse kaubarongi koosseisu, aga kui te vaatate, kuidas põhjanaabrid arendavad raudteeühendust Peterburi - Helsingi - Stockholmi vahel, siis võib teil tekkida küsimus: kust tulevad kaubavood, mis seda Rail Balticat ülal hakkavad pidama?

Kas arvate, et enne valimisi tuuakse jälle välja rahvuslik kaart, tõstetakse teise kohta mõni mälestussammas või lammutatakse Vene tank, ja rahvas jooksebki parempoolsete poolt hääletama?

Mitte alati ja igavesti. Näiteks Prantsuse presidenti Nicolas Sarkozyd ei päästa ka rahvuslik argument, kuigi ta viimasel ajal on püüdnud seda igati kasutada. Kui meedia on tasakaalus, siis pole võimalik inimesi lollitada.

Eestis on muidugi olukord keerulisem, aga ma ei arva, et Pronkssõdur jätab Ansipi igaveseks ajaks võimule.

Ja lõpuks, kas Sisekaitseakadeemia üleviimist Ida-Virumaale tuleks toetada?

Igal juhul tugevdab see Eesti julgeolekut rohkem kui Eesti Rahva Muuseumi või Kunstiakadeemia ehitamine mis tahes kohas. Kui olin peaminister, siis rajasime piirivalvekoolid algul Remnikule ja seejärel Narva-Jõesuusse. Hiljem viidi need sealt ära ja jäeti piirimaakond kaitseta. Olen tähele pannud, et IRL käitub sageli nii - Laar pole veel haigevoodist välja tulnud, aga poliitika kujundatakse täiesti ümber. See on justkui karmavõlg, mida nad üritavad nüüd heastada. Näiteks räägib Reinsalu juba ka sellest, et Eesti ettevõtlusel puudub ligipääs kapitalile. Õigus. Aga kes oli see seltskond, kes lükkas Eesti panganduse rootslaste kätte? Reinsalul on tõesti õigus, aga see, mida ta räägib, on sügavalt keskerakondlik tees, mille vastu IRL varem võitles. Äkki pööravad jälle tagasi? Sellega peab arvestama.

Küsinud URMI REINDE ja INDREK VEISERIK

[esiletõsted] Nad ei anna meile andeks seda, kuidas me mõtleme. Meid ahistatakse meie eestimeelsuse pärast.

See oli tõesti parim uudis, et kümne aastaga mingit kõneväärt rahvaarvu langust ei olegi olnud. Ainult ma ei saa aru, miks siis koole on vaja kinni panna, miks poed ära kaovad, miks maal pole enam erasektori teenuseid?

[fotoallkiri]

TEGUS LINNAPEA: Tallinna linnapea Edgar Savisaar kohtus 13. aprillil Soome-visiidil Helsingi linnapea Jussi Pajuneniga, et teha kokkuvõtteid senisest koostööst ja kavandada edasisi tegevusi. Kohtumise lõppedes esitas Edgar Savisaar Jussi Pajunenile kutse külastada Tallinna. Kuna Budapesti linnapea Istvan Tarlos on lubanud tulla Tallinnasse vastuvisiidile tänavu augustis Birgitta festivali ajal, aitab ettepanek kutsuda samaks ajaks Tallinnasse ka Helsingi linnapea taaselustada soomeugrilike riikide pealinnade vahelist kolmepoolset koostööd.

Jaga |