Haldusreform: Reps presidendina nii tühja seadust välja ei kuulutaks

Presidendikandidaat Reps rõhutas,

et haldusreformi seadus suruti parlamendis läbi kiirustades ning diskussioon opositsiooni ja valitsuse esindajate ning ka kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel jäi poolikuks.

 „Keeruliste probleemide lahendamiseks käis valitsus oma lahendusena välja haldusreformi seaduse, mida teadupärast on soovitud teha üle 20 aasta. Paradoksaalsel kombel unustati aga suurele reformile anda sisu. Liigne kiirustamine ja suutmatus vajalikke otsuseid langetada on viinud meid olukorda, kus paljud omavalitsused pöörduvad valdade liitmise reformi vastu Riigikohtusse. Tegelikku sisu on haldusreformile lubatud anda täiendava 18 seadusega, millest ühegi eelnõu pole valitsus veel Riigikokku saatnud.“

Repsi kinnitusel ta presidendina ei oleks nii tühja seadust välja kuulutanud. „Tuleb mõista, et me ei ole vastu haldusreformile kui seesugusele. Kindlasti mitte. Kuid me ei saa endale lubada poolikuid lahendusi ning reforme, mida tehakse vaid reformi enda pärast."

Reps tegi valitsusele ja Riigikogule ettepaneku vaadata kevadel vastu võetud haldusreformi seadus põhjalikult läbi.

"Vastasel juhul saame veelgi ebaühtlasemad ja väga erineva võimekusega, kohati sunniviisiliselt moodustatud omavalitsused, kus elukorralduse otsustamise ja pakutavate teenuste kvaliteet saab ainult halveneda ja kahjuks ka inimestest kaugeneda.“

Vandeadvokaat Paul Varul keskendus

haldusreformi seaduse vastavusele põhiseadusega.

„Kõigepealt tuleb ju esitada küsimus, kas kohalikel omavalitsuse üksustel, linnadel ja valdadel, on õigus olemasolule? Või on nii, et riik korraldab, et kohalik omavalitsus kui selline on tagatud, ja kõik muu on seadusandja otsustada? Tuleb välja öelda, et põhiseadus annab nn õigussubjektsuse garantii ehk õiguse olemasolule, ning seetõttu on sundühendamine sellise garantii oluline riive.

Peab möönma, et sundühendamine on lubatud, on lubatud ka nende linnade ja valdade tahte vastaselt, kuid seda ei saa teha suvaliselt. Mille järgi mõõta, kas see riive on lubatav või ei ole lubatav? Peamiseks kriteeriumiks või mõõdupuuks ongi ikkagi haldusreformi eesmärk,” rääkis Varul.

Ta lisas, et haldusreformi seaduses on eesmärgiks sõnastatud, et see on valdade-linnade haldussuutlikkuse tõstmine, nende võimekuse tõstmine avalike teenuste pakkumisel.

Varul jätkas: "Peamegi võtma selle haldusreformi eesmärgi, haldussuutlikkuse tõstmise ja hindama seda, kas see sundühendamine kui riive on proportsionaalne ehk niisugune riive, mis tuleb välja kannatada eesmärke arvestades. Sellest on ju palju räägitud, et kõigepealt on plaan teha, joonistada ümber kaart ja teha need vastavalt suuremad kohaliku omavalitsuse üksused ja pärast vaadata, mis siis saab, et mis siis nende ülesandeks ja mis riigi ülesandeks jääb, ja millised on need teenuste standardid. Öelda, milline see üks haldussuutlik vald või linn peab välja nägema, tekitab raskust juba eesmärgi enda ebamäärasusega seoses.”

Omavalitsuste ühendamise kriteeriumitest rääkides nentis Varul, et 5000 elaniku kriteerium ei ole piisav haldussuutlikkuse mõõdik.

„Minu arust põhimõtteliselt vale on ju panna mingisuguseid konkreetseid arvusid. Konkreetne arv tähendab ju seda, et tõepoolest tulevad mõistusevastased olukorrad, et kui viis inimest on vähem, siis ei ole haldussuutlik, ja kui on viis inimest rohkem, siis on haldussuutlik; mis ei ole ju õige. Siit tekib seadusandjale otsene küsimus retoorilisel viisil: miks ei ole selle põhikriteeriumi miinimumkriteeriumi kõrvale pandud mingisuguseid muid kriteeriume, mida küll arvestatakse erandite tegemisel?

Näiteks ajalooline põhjendatus, mõju elanike elamistingimustele, elanike ühtekuuluvustunne, mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile, mõju haldussuutlikkusele jne.”

Sundühendamise vajalikkusest rääkides tõi Varul välja vajaduse hinnata, kas teistmoodi ei saa. „Samas pole riik ka seadusandja aspektist teinud kõike endast olenevat omavalitsuste vahelise koostöö edendamiseks. Seni on haldusreformi pooldajad väitnud, et see on ühiskonnale nii vajalik, et kaalub suure avaliku huviga kõik muu üles. See ei tohiks küll demokraatlikus riigis niimoodi olla, et on mingi abstraktne avalik huvi, mille ohvriks tuleb tuua mitte üks või kaks, aga paljud kohalikud omavalitsused. Kokkuvõttes võiks öelda niimoodi, et minu arvates sundühendamine ei ole haldusreformi eesmärgi saavutamiseks sobilik, vajalik ega mõõdukas, on ebaproportsionaalne ja rikub põhiseadust.”

Ka Veikko Luhalaid kritiseeris sätet,

et kohalikes omavalitsustes tuleb valida endale partnerid lähtuvalt ühest kriteeriumist – 5000 elanikku.

„Me peame tegema otsuse, kusjuures rahvahääletus ehk elanikkonna arvamus ei ole kohustuslik. Isegi kui me võtame selle enda kohustuseks, siis teie sunnite ikkagi meid vastu rahva arvamusele, elanike arvamusele.

Täna ei ole enam omavalitsuste töötajate ja juhtide hirmu, tänaseks on reaalne vastuseis elanike poolt. Aga vastuseis elanike poolt on seetõttu, et selles protsessis juhib meid hirm. Juhib hirm alates isiklikust pinnast: kui me ei tee vabatahtlikult seda otsust, siis võin ma tööta olla, ilma hüvitiseta olla. Juhib hirm, et selles protsessis mittevabatahtlikult ühinedes jääme ilma arendusrahadest ehk ma olen igavesti süüdlane selle protsessi pärast kohalike kogukondade ees.”

 Luhalaid ütles, et omavalitsuste kohtusse pöördumise eesmärk on lahutada ära kaks protsessi – vabatahtlik ühinemine ja sundliitmine.

„Oleme selle protsessi alguses omavalitsusliitude ja omavalitsuste poolt teinud korduvalt ettepanekuid, et teeme ära vabatahtliku protsessi 2017. aasta valimisteks, siis on näha, milline on olukord. Kas vajame sunniviisilist liitmist või on teatud tingimused, mis sunnivad juba eluliselt liituma naabritega.”

 Luhalaid tõstis esile ka riigi suhtumise omavalitsustesse. „Riik, kes käib vastavalt oma tahtmise järgi oma rada, kuulamata ära meid, tuleb siis ütlema meile, et te olete võimetud, me peame teid naabritega kokku panema, sest teie ei saa hakkama. Tuletades meelde finantsautonoomiat, maksude rakendamise võimalust ja meie maksusüsteemi, siis millest on omavalitsuste võimetus tingitud? Mõned märksõnad: perearstipunktid, päästekomandod,

politseikonstaablid, postkontorid, pangakontorid, sularahaautomaadid, maapoed, töötukassa, ARK, kohtud, haiglad, ühistranspordivõrk, maa korraline hindamine, kodualuse maa maks, looduskaitsealune maa, lendorav, Rail Baltic, teede rahastamine ja käibemaksu tõus. Iga sammu taga on kaugenemine kohalikust omavalitsusest, millegi äravõtmine kohalikust omavalitsusest ehk riigi teenuse või riigiettevõtte teenuse kadumine. Ja kõik see, mis on ära võetud, tuleb meil sisuliselt tagada vabatahtliku töö alusel või meie enda kohalikest maksudest tulenevalt.”

TAAVI PUKK

 [esiletõsted]

PAUL VARUL: "Kokkuvõttes võiks öelda niimoodi, et minu arvates sundühendamine ei ole haldusreformi eesmärgi saavutamiseks sobilik, vajalik ega mõõdukas, on ebaproportsionaalne ja rikub põhiseadust.”

 VEIKKO LUHALAID: "Millest on tingitud omavalitsuste võimetus? Mõned märksõnad: perearstipunktid, päästekomandod, politseikonstaablid, postkontorid, pangakontorid, sularahaautomaadid, maapoed, töötukassa, ARK, kohtud, haiglad, ühistranspordivõrk, maa korraline hindamine, kodualuse maa maks, looduskaitsealune maa, lendorav, Rail Baltic, teede rahastamine ja käibemaksu tõus. Iga sammu taga on kaugenemine kohalikust omavalitsusest."

Jaga |