Kas häda korral abi ikka piisavalt lähedal?

ENN EESMAA,      26. november 2003


Osalesin koos Toomas Alataluga Euroopa Liiduga ühinevate riikide parlamendiliikmetele korraldatud heatasemelisel seminaril Viini Diplomaatide Akadeemias. Seminari põhiteema oli globaalse arenguabi tänane tase ja homsed perspektiivid lähtuvalt uute liikmesriikide võimalustest ja valmidusest. Abivajadus on endiselt ülisuur, peab ju kolm miljardit inimest iga päev, tänagi, läbi ajama vähema kui kahe dollariga, 1,2 miljardit aga saavad oma hinge sees hoida vaevalt dollari eest päevas. Senised arenguprogrammid on päästnud küll miljoneid inimesi, kuid ikkagi on ligemale viiendik planeedi Maa elanikest täna täpselt niisama vaesed kui kümne aasta eest.

Euroopa Liit on alustanud toimekat tegevust sooviga vähendada aastaks 2015 inimkonna vaesust poole võrra. Selles töös on kõigil Euroopa Liiduga ühinevatel riikidel, ka Eestil oma tähtis roll täita.
Eesti arengukoostöö alusdokumendiks on teatavasti Riigikogus tänavu jaanuaris heaks kiidetud "Eesti arengukoostöö põhimõtted", kus on ära märgitud sellekohase poliitika prioriteedid riikide-regioonide ja valdkondade järgi, samuti arengukoostöö elluviimise eri vormid. Eesti toetab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD poolt vastu võetud koostööstrateegiat, mille kohaselt lasub vastutus oma arengu eest ennekõike siiski arenguriikidel endil.

Eesti kogemusi läheb vaja

Eesti on meeleldi nõus jagama oma reformikogemusi valdkondades, kus meil on võrreldes teiste doonorriikidega pakkuda lisaväärtust, seega panganduses, erastamise, vaba meedia, infotehnoloogia küsimustes. Tänavu loodi Eesti arengukoostöö ümarlaud, mis koondab arengukoostööga tegelevaid organisatsioone, kaasa arvatud kodanikeühendused. Teatavasti keskendub Eesti viimasel ajal arengukoostöö projektides ennekõike Ida- ja Kagu-Euroopa ning Lõuna-Kaukaasia piirkonna riikidele. Seega oleme suhteliselt aktiivsed ka Balkani poolsaarel. Eesti kasutab võimalusi nii kahe- kui ka enamapoolseks arengukoostööks Ukrainas, Armeenias, Moldovas, Gruusias, Valgevenemaal, mujalgi.
Arenguriikide abistamisel oleme koostööd teinud nii Suurbritannia kui Kanadaga. Vaatamata meie nappidele võimalustele on Eesti andnud humanitaarabi Gruusiale põua ajal, Poolale ja Tshehhile üleujutuste tagajärgede likvideerimiseks, Türgile ja Itaaliale pärast seal toimunud laastavaid maavärinaid.
Eesti on toetanud ka Afganistani põgenikke ja iraaklasi nende sõjajärgses kitsikuses. Eesti panus rahvusvahelisse arengukoostöösse on praegu 0,03% riiklikust kogutoodangust. Euroopa Liidu keskmine on 0,33% RKT-st. Mäletatavasti on ÜRO-s doonorriigid lubanud kasvatada arengukoostöö vahendid 0,7 protsendini riiklikust kogutoodangust. Euroopa Liidus on selle tasemeni tänaseks jõudnud vaid Taani, Luksemburg, Rootsi ja Holland.
Barcelona tippkohtumisel võeti Euroopa Liidus vastu poliitiline otsus suurendada arengukoostööks suunatavaid vahendeid juba aastaks 2006 tasemele 0,39% RKT-st, kusjuures ühelgi liikmesriigil ei tohiks see tase jääda madalamaks kui 0,33%. Mais kirjutasid kuue Lääne-Euroopa riigi arengukoostöö ministrid alla ühisavaldusele, millele oodatakse ka liituvate riikide esindajate allkirju. Eesti kasutab tänavu humanitaar- ja arenguabiks seitse miljonit krooni. Järgmise aasta tõus on kahjuks vaid üks miljon, vaatamata arengukoostöö koordineerija välisministeeriumi taotlustele kasutada kaks miljonit krooni rohkem. Euroopa Liiduga liitumise hetkeks peame olema valmis rakendama arenguabi sätestavat seadusandlust. Seega peab siseriikliku arengukoostöö süsteemi edasine kujundamine ja ellurakendamine ennaktempodes jätkuma. Eesti peab suurendama koostööd rahvusvaheliste arengu- ja humanitaarabiga tegelevate organisatsioonidega, muuhulgas ja loomulikult Euroopa Komisjoni arengudirektoraadi ja teiste üksustega.

Abi ja kaastöö

Slovakkia esindajad kinnitasid seminaril, mille peaesinejateks olid Küprose ekspresident George Vassiliou ning särav-intrigeerivalt pessimistlik Poola endine rahandusminister Grzegorz Kolodko, et Slovakkia arenguabi kasvab hiljuti vastu võetud riikliku programmi kohaselt aastaks 2011 mitmekordseks.
Tänavu on see 0,057% RKT-st, seega siiski veidi suurem kui Eestil. Slovakid keskenduvad abistama vähemarenenud slaavi riike Serbiat ning Montenegrot. Veelgi vähem arenenud riikidel on Brüsselile oma kindel sõnum. Üle tuleks vaadata Euroopa Liidu mõnedki standardid, sest Ghana ja muide ka Küprose banaanide eluliselt vajalikku eksporti tõkestab nende hõrgutiste suhteline väiksus mõnede konkureerivate banaanide kõrval. Bangladeshi ja Victoria järve kalurid aga ootavad pikisilmi võimalust oma euroopalikele standarditele napilt mitte vastavate loomuste müügiks. Ometi pistetakse sealkandis püütud kalad kohalike näljaste poolt mõnuga põske, mis loomulikult ei tähenda automaatselt, et oma kodanike heaolu ja tervise eest vankumatult seisev EL antud juhtudel kindlasti eksib.
Ka aafriklased ise tunnistavad, et lisaks arenguabi Põhi-Lõuna teljele peavad nad senisest rohkem kasutama võimalusi koostööks Aafrika riikide eneste vahel. Paljudes abi vajavates riikides on aru saadud, et majanduse liberaliseerimisest ja privatiseerimisest üksi ei piisa. Vaja on kohalike institutsioonide keskendunud tööd ja koostööd, poliitilisi otsuseid ja reforme. Loomulikult oodatakse pikisilmi WTO ja arenenud riikide aktiivsust subsiidiumide kaotamisel.
Kui täna eraldavad Euroopa Liidu riigid kümme eurot oma maade põllumajanduse toetuseks, siis arenguabiks läheb vaid üks euro. Arenguruumi seega veel on, pealegi võib tänane turvalinegi doonorriik kunagi tulevikus ise teiste abi vajada. Näiteid minevikust on teadagi piisavalt.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)