Haridus- ja teadusminister süüdistab omavalitsusi alusetult

Kohalikud omavalitsused kasutavad riigieelarvest eraldatud haridustoetuse vahendeid vastavalt seadusele ja riigis kehtestatud reeglitele. Seni on kohalikele omavalitsustele eraldatud vahendeid mitte kitsalt õpetajate, vaid pedagoogide tööjõukuludeks. Pedagoogideks on määratletud lisaks õpetajatele ka direktorid, õppealajuhatajad ja tugispetsialistid. Riigikontrolli audit näitab, et vastavalt määratule on ka raha kasutatud. Mõistetamatuks jääb, miks minister ikka ja jälle selle tõsiasja „unustab" ning oma isiklike arvamuste väljaütlemistel komistab.

Linnadel ja valdadel oli nii 2011. aastal kui ka 2012. aastal kasutada riigieelarvest haridustoetuseks eraldatud 201 miljonit eurot - sealhulgas munitsipaal- ja erakoolide õpetajate, tugispetsialistide, direktorite ja õppealajuhatajate töötasuks ja täiendkoolituseks, õppevahendite soetamiseks, koolilõuna kulude katmiseks ning investeeringuteks.

Praegu on ka 2013. aasta riigieelarve eelnõus kohalike omavalitsuste haridustoetuste summa enne Riigikogu kolmandat lugemist 201 miljonit eurot. Milliseid muudatusi valitsus selle summa sisemises jaotuses järgmiseks aastaks ette näeb ja kas nähakse ette vahendid õpetajate astmepalga tõusuks, ei ole praegu kohalikele omavalitsustele ega avalikkusele veel teada, sest vastavad eelnõud puuduvad.

Haridustoetuse üldsumma vahendite jaotus selgub peale 2013. aasta riigieelarve kinnitamist. Omavalitsused loodavad, et astmepalga tõstmiseks ei ohverdata sotsiaalpedagoogide ja logopeedide palka, klassijuhatamise tasu ja juba varasemalt peaaegu olematuks kärbitud remondiraha, ning et lisandub ka reaalne ressurss astmepalga tõstmiseks.

Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu pressiteatest

Jaga |