Tundkem rõõmu oma riigist!

Maailmas on rahvaid, kellel liikmeid kordi rohkem kui on eestlasi, kuid kel puudub privileeg omada riiki. Meil on oma riik, eestikeelne haridus ja teadus, kirjandus ja teater, kino ja ajakirjandus. Meil on kaunis loodus, metsad ja rabad: Meil on traditsioone, mis ulatuvad ärkamisaega ja kaugemalegi.

Me pole kunagi varem ajaloo vältel elanud nii hästi kui praegu. Tõsi, on neid, kelleni Eesti edu on vähem jõudnud ning kes seetõttu on pidanud minema õnne otsima piiri taha. Eestis elab veel liiga palju ka neid, kelle sissetulek on väike ja kes seetõttu väärikalt elada ei saa; isegi siis, kui rügatakse mitmel töökohal. Ent sellele vaatamata tuleb hinnata, et tänapäeva rahutus maailmas pole Eesti pidanud silmitsi seisma nende probleemidega, mida on kaasa toonud terrorirünnakud Euroopa suurlinnades või sõjategevus Ukrainas.

Kahtlemata on viimased sada aastat olnud ühed olulisemad meie ajaloos. Kuid selleks, et need aastad saaksid olla vaid sekundid meie suurel ajakellal, peame mõtlema tänasele. Sellele, kuidas eestlus jääks kestma.

Maailm, sealhulgas Eesti, on pidevas muutuses. Sestap ei tohi eri ajastu põlvkonnad üksteisest võõranduda, vaid jääma ühtseks. Mitte vastanduma, vaid püüdma leida ühisosa. Meie roll on ajas tuua aastakümnete tagant olulised väärtused tänapäeva, et need jääksid püsima juurtena ka meie tulevastes põlvedes. Igale uuele põlvkonnale tuleb meelde tuletada, et iseseisvus ei ole midagi enesestmõistetavat.

Austusest oma kodanike vastu tähistas Nõmme, sarnaselt riigile ja teistele omavalitsustele, ka Eesti Vabariigi sünnipäeva terve nädala. Pidasime kontserte Estonia kontserdisaalis, Nõmme Majas, sotsiaalmajas ja kultuurikeskuses.

Sõbralikkuse ja tänulikkuse ülesnäitamiseks kinkisime kohalikele nõmmekatele terve nädala jooksul hommikuti rongijaamades EV100 šokolaade ning soovisime neile head peatselt saabuvat pidupäeva. Heas mõttes hämmastas mind inimeste reaktsioon. Elanikud olid väga üllatunud, et nende peale on mõeldud ning et linnaosavanem isiklikult neile pidupäeva puhul õnne soovib ning lisaks soojale käepigistusele ka midagi kingib.

Miks on see nii? Miks on jäänud inimestele mulje, et poliitikud soovivad nende tähelepanu vaid ajal, mil on valimisteni jäänud ainult mõned päevad? Seda müüti peame kiiremas korras muutma.

Sestap oleme Nõmmel otsustanud tähistada Eesti Vabariigi sünnipäeva terve aasta vältel ning enamgi veel. Selleks et ajalooline mälu säiliks ka neil noortel, kes on sündinud taasiseseisvumise järgses Eesti Vabariigis, tähistame oma riigi sünnipäeva kuni 2. veebruarini 2020, mil Tartu rahu allakirjutamisest täitub täpselt sada aastat. On ju taasiseseisvumisjärgne esimene president Lennart Meri öelnud, et Tartu rahulepingut võib pidada Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks.

Nii oleme kogukonna aktiivsete liikmete, seltside ja linnaosavalitsusega võtnud eesmärgiks istutada Hiiule 100 tamme parki viimane, sajas tamm. Nõmme lasteaialastega paneme lilleistikuid mulda niimoodi, et tekiks Eesti juubeliaastat iseloomustav sümbol. Veelgi enam, aktiivsemad nõmmekad on võtnud oma hingeasjaks korraldada enne jaanipäeva Vabaduse pargis Nõmme IV laulupidu. Samasugust rahvarohket üritust peame samas pargis ka taasiseseisvumispäeval, 20. augustil.

Need on vaid mõned suuremad ettevõtmised, mis lähikuudel kavas. Kuna piduaasta sai alguse juba eelmisel nädalal, siis olgu see sünnipäeva-aasta ka pidevas muutuses, et ükski hea plaan teoks tegemata ei jääks.

Tundkem rõõmu, et meil on oma riik!

KESKMÕTE: Kahtlemata on viimased sada aastat olnud ühed olulisemad meie ajaloos. Kuid selleks, et need aastad saaksid olla sekundid meie suurel ajakellal, peame mõtlema tänasele. Sellele, kuidas eestlus jääks kestma.

GRETE ŠILLIS

Tallinna Nõmme linnaosa vanem

Jaga |