Eakate lootus sureb viimasena...

Peaminister võib öelda: tänavu 1. aprillist pensionid ju tõusid - mis te veel tahate?! Kuid, hää pääminister, 13-eurone keskmine pensionitõus, 8 eurot lisa töövõimetuspensionile ning 5 eurot toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni saajatele on naeruväärne! Seda eriti põhjusel, et ohjeldamatu hinnatõusu tagajärjel on eakate toimetulekuvõime Eestis langenud ligi 20 protsenti.

Rehkendage, härrad mäe peal, kui palju on viimase aastaga kallinenud toit, eluasemekulud, elekter, ravimid ja ravimine, puuetega inimeste abivahendid jne. See on kiireim hinnatõus Euroopas - nii kinnitavad ka Eurostati andmed!

Seda, millised on pensionid Eestis, võrreldes teiste Euroopa riikidega, võisid kõik meeleavaldusele tulnud vaadata plakatitelt, mis rippusid Patkuli trepil. Kõige kõrgemal oli 3000-eurone Luksemburgi pension ja otse selle all Eesti pensionist viis korda suurem Kreeka pension. Eakaaslased Soomes saavad aga keskmiselt 1400 eurot pensioni. On uskumatu mõelda: Eesti valitsus toetas Kreekat ja Küprost, et nende riikide pensionäride elujärg ei langeks. Eesti pensionärid ei unista Luksemburgi, Kreeka või Soome pensionist. Kui meie pensionärid saaks kasvõi Küprose pensionäride omaga sarnast 600-eurost pensioni, siis poleks me meeleavaldust korraldanud. Aga me korraldasime, sest Eesti pensionid - keskmiselt 300 - on kõige väiksemad nendes riikides, kus on kasutusel euro, ja üks pisemaid Euroopas Liidus.

Eestis elab iga kolmas üle 65-aastane alla vaesuspiiri ja üksielavatest pensionäridest, kellest enamik on naised, isegi iga teine. Toompea tarkpead peaksid ütlema sedagi, kuidas ära elada, kui su pension on vaid 191 eurot või 124 eurot, nagu see on töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni saajatel. Eestis elab üle 100 000 pensionäri, kelle pension on alla 200 euro!

Pensionär on korralik riigialam ja maksab kõigepealt ära oma kodukulud. Kui saavad ostetud eluspüsimiseks vaja minevad ravimid, jääb paljudel eakatel toidule vaid 1-2 eurot päevas.

Paljud aga vajavad lisaks ravimitele ja abivahenditele ka igapäevast hooldajat. Riiklik hooldajatoetus võeti ära juba 2004. aastal, kui muudeti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust. Ei saa märkimata jätta sedagi, et eakate puuetega inimeste toetuse määr ei ole tõusnud sellest ajast, kui eelnimetatud seadus 1999. aasta jaanuaris Riigikogus vastu võeti. Kuna olin siis Riigikogu liige, mäletan hästi neid arutelusid ning tahan takkajärgi tänada saatust, et peaministriks oli siis Mart Siimann, kes mõistis selle seaduse vajalikkust. On kahju, et parempoolsed valitsused ei ole mõistnud toetada ja abistada nõrgemaid, haigemaid, vaesemaid.

Selle asemel soovitab sotsiaalminister Taavi Rõivas: müügu abivajajad ära oma eluase ja asugu sellest saadud raha eest hooldekodusse. Milline häbitu „hoolivus" eakate suhtes! Ajal, kui Eestimaa noored ja terved inimesed põgenevad mujalt tööd otsima, kavatseb minister töövõimetuspensionäre veel töölegi rakendada. Igapäevane mure selle üle, kuidas ots-otsaga toime tulla ja peret ülal pidada teeb lõpuks haigeks ka kõige tervema inimese. Pole siis midagi imestada, et puuetega inimeste arv kasvab kiiremini, kui seda prognoosida võis.

Cicero on öelnud: rahva hüvang on ülim põhimõte! Miks meie valitsus ei seisa eakate hüvangu eest, vaid teeb kõik selleks, et vaesemad, vanemad ja nõrgemad jääksid ikka vaesemaks ning vaid rikkamatele kehtib Cicero printsiip?

Pensionäride pika tööelu jooksul Eesti heaks tehtu väärigu lugupidamist IRL-i ja Reformierakonna poliitikutelt. Valitsus peab hakkama täitma Euroopa Liidu pensionistrateegiat, mis kohustab liikmesriike tagama eakatele kaitset vaesuse eest, garanteerima neile inimväärse elatustaseme, kindlustama võimaluse saada osa riigi majanduslikust heaolust.

Eesti on juba aastaid Euroopa Liidu liikmesriik. On ülim aeg, et kõigile, ka eakatele, oleks tagatud euroopalik sotsiaalne kaitse ja toimetulek.

Lootus sureb viimasena! Selles lootuses ellujäämiseks kõigile meile tugevat tervist!

KESKMÕTE: Kui meie pensionärid saaks kasvõi Küprose pensionäride omaga sarnast 600-eurost pensioni, poleks me meeleavaldust korraldanud.

ELMAR-JOHANNES TRUU, Keskerakonna Seenioride Kogu esimees

Jaga |