Kirjanik Meri pürib akadeemikuks

RALF R. PARVE,      03. oktoober 2001


18. septembril saime ootamatult teada, et Eesti Teaduste Akadeemia registreeris ühele vabale akadeemikukohale humanitaarteaduste alal viis kandidaati, teiste seas ka lahkuva presidendi Lennart Meri.

Akadeemikuks peaks valima kraadiga inimesi. Toomas Karjahärm on ajaloodoktor, usuteadlane Toomas Paul ja muusikateadlane Jaan Ross on teaduskraadiga professorid, kirjandusteadlane Jaan Undusk filoloogiateaduste kandidaat ja käinud Cambridge ülikoolis täiendõppel Meri on aga vaid ajalooteaduskonna kiitusega lõpetanu.

Ajalugu tunneb ka erandeid

Isikukultuse rasked aastad suutis tänu akadeemikutiitliga kaasnevale rahale üle elada Friedebert Tuglas. Mees, kes teaduskraadi omamata kirjutas lühikese Eesti kirjandusloo, monograafiad Ado Grenzsteinist, Juhan Liivist, Karl Rumorist ja Eesti Kirjameeste Seltsist.
Teaduskraadita Lennart Meril on vastu panna suurepärased ja ajaloohämarusest kaugeid aegu kirjeldavad "Hõbevalge" ning "Hõbevalgem".
Kas aga ei jää väheks, et saada akadeemikukraad? Arvestades sedagi, et professor Juri Lotman - paljudesse maailmakeeltesse tõlgitud arvukate teadustööde autor ja XX sajandi tuntumaid teadlasi - ei saanudki akadeemikuks.

Kirjutada oskavad teisedki

Suurepäraseid ajalooteoseid on peale teistelgi eesti kirjanikel. Olev Remsul näiteks Eestimaaga seotud Ungern-Sternbergist, Arvo Valtonil Tðingis khaanist ja tao mungast Chang Chunist, Nobelit väärt Jaan Krossil Balthasar Russowist, Vene keisrikojas tegutsenud professor Martensist, ja dekabristidega seotud menuteos "Keisri hull".
Doktorikraadiga Endel Nirk on kirjutanud nagu Tuglaski kirjandusloolisi monograafiaid - Bornhöhest ja Kreutzwaldist, ilukirjandusliku "Kaanekuke" kunstnik Ants Laikmaa elust ja takkaotsa ka "Krahviproua Genoveva pihtimused".
Ja üks ketserlik mõte tekkis veel - Leonid Ilja poeg Breþnevil jäi täielikust ?nnest puudu üksnes "Emakangelase" medal...

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)