13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Kevade päikeÕILME TRISBERG, 02. mai 2012*** Kevad toob päikese sülle, kevad tuleb, istutab mulda lille. Kevade päike on nii soe, mu sinitaevasse peitu ei poe.
Meis voolama hakkab lauluvesi, liikuma hakkab laineke. Tunnen - üks meil hool, et ühte jääksime igal pool.
Saagu siis seotuks laulukeel, kevade viisid südames. Varsti sammumas sügise, elu on ju üürike.
Täna tahan veel hõisata. Laulik, kas sina usud mind? Täna tahaksin sind püüdma tulla, oled mulle päiksekulla.
Linnupesa peidus põõsastikus, laul sulab sõnumikuks. Laulus oma hinge lendu viin, kui on halb, siis nutan siin.
Kui õhtul eha heidab ja taevas tähti köidab, siis laul ju vaikib, üle terve maa, minu südames ka.
Tule, kevad, ja joo mind, et ükskord veel armumeel idaneks. Ja ärata ellu mu südames lootuse kaotanud kevadelill.
Laul, aiva sina tõttad ja ruttad, kevade lahkumisel ikka nutad. Jälle tuleb noore kevadpäikese ilm, aga kannul kõnnib aeg külm.
ÕILME TRISBERG
Viimati muudetud: 02.05.2012
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
