Kaadritagune ahistamislugu kaugel maal

Kui keegi kutsus naisterahvast pidu panema, siis, järelikult, oodati temast rohkemat kui seltskonna idufirma esindajat.

Mida mina arvan: „Ükski korralik naine ei lähe iga kutse peale, igale üritusele, kus end lõdvaks lastakse.“ Nii see oligi!

Mehed teavad, keda võib käperdada ja keda mitte, kelle kleidi alla võib kätt suruda, kelle kleidi alla ei tohi mitte.

Ei saa süüdistada võõrast riiki, ega poliitikuid, ka nemad on luust ja lihast. Ihad tekivad siis, kui naine on lõbus ja vastupandamatu oma käitumises.

Tantsides mehega, tunneb iga naine mehe soojust, ka tõusulaineid, mis erutavad nii meest kui ka naist.

Aga see jutt, et mees tantsis naisele liiga lähedal, pole jutt ega midagi. Järelikult oli naine ise süüdi, et mehe endale liiga lähedale lubas.

Kogu see lugu naise poolt tundub pooleldiusutav. Miks? Sest kui sa oled aus enda ja partneri suhtes, siis näita oma nägu meedias ja tule välja kui ennast austav ja lugupidav naine!

Kui kerge on just naistel süüdistada mehi, et mehed neid ahistavad. Aga süüdlane ja õige objekt on just naine, kes laseb sel kõigel toimuda. Mida kõike mõeldakse ahistamise all? Kas seda, et mees lubab naisel ennast katsuda? Naine ise ronib mehega kuhugi katusebaari. Lõpuks räägib, et teda on ahistatud.

Olen näinud palju juhuseid, kus mehi süüdistatakse asjata, olemata tegude eest. Praegusel juhul seda illusoorset naise juttu ei saa uskuda. Kas see naine on adekvaatne neid jutte tõemeeli ise uskuma? Kas see naine suudab oma väärtushinnanguid kontrolli all hoida, süüdistades meest, et just tema on naise väärikust riivanud?

Vaatasin ETV saadet „Suud puhtaks“. Mitte keegi saates osalejatest ei osanud öelda, et äkki oli just naine see, kes teemat üles võttis ja seda soovis ja provotseeris, et ühiskond reageeriks ahistamisteemale.

Ainult üks Sky Plus’i saatejuht Jana (olgu see nimi niimoodi) julges väita, et siin teeb keegi musta valgeks ja valget mustaks. Jana-suguseid julgeid ja arusaajaid naisi on vähe. Kahjuks küll!

Kes siis lõpuks on kiusaja, kes kiusatav? Jäämäetipp on „Päevaleht“; seda ajalehte ei osteta, ei paku lugejatele huvi. Nüüd järsku leiti teema, mis põletaks eesti rahvast. Põrmustaks tuntud poliitiku. Meedia saaks kasu lõigata ahistamisohvrite lugudega.

Eesti ühiskond ei ole haige. Haiged on need inimesed, kes usuvad, et just nemad on ühiskonna ohvrid.

Selline skandaal oli just „Päevalehe“ poolt valimiste ajal ette visatud, ajastatud ja polsterdatud meelisteemana, kui meekärg karu lõugade vahele, mida tükk aega järada saab. Ja, oi, kui magusalt!

Ükski naine ei tunne ennast tõugatuna, kui ta ei taha seda tunda.

Halearmas väljendus, et nüüd on see naine katkine inimene!

Jah, ta on, sest tema ei ole aus, ei enda ega rahva ees, tema tuli selle looga välja ennast esitlemata!

Avaliku elu tegelasele, riigi esindajale on selline süüdistus ränk väljakutse. Mina ei toeta sellist naist, kes jookseb väljaannetesse skandaalseid lugusid teatama.  

Raske on olla vahekohtunik ahistamisteema mõtestamisel. See on häbiväärne ja väga delikaatne teema, mida ei tahaks puudutada.

Lõbusaajaist nautlejatel naistel pole vaja katusebaaridesse ennast aega veetma sättida ega igale kutsele vastata.

Naine on alati mehe pea. Rumal naine jääb alati pidupidajaks, tark naine valitseb ka mehe tundeid ja vääratusi peol olles.

Naudinguotsijad naised jäägu koju, oma perekonna seltsi. Mitte ärgu jooksku iga kutse peale, et ees ootab järjekordne unustuste öö…

Mina ei toeta neid naisi, kes lasevad enda üle valitseda mehel, kes ei pruugi naise tundeid, veendumisi, arusaamu arvestada.

Naised, ise olete süüdi, kui teiega midagi juhtub ja teile ei ole mehe käitumine vastuvõetav! Kontrolli alt väljus paraku siin loos naine. Olgu see õppetund: ära mine sinna, kus Sind ei oodata! Kiusamise jutt jätke endale! Keegi ei kiusa Sind, kui Sa ise ei anna selleks põhjust.

Meedia ja ajalehejutud meid targemaks ei tee. Inimene on vahel rumal olevus, usub seda, mida ette söödetakse. Mina usun fakte ja ausust.

RIINA ROSSA,

luuletaja-kirjanik Viljandist,

„Mõõknaise“ autor

[pildil]  Romaani „Mõõknaine“ kaas.

Jaga |