Kas Mart Laar julgeb vastutada?

JAANIKA KRESSA,      07. november 2001



Kui veel aastapäevad tagasi oli Kesknädal ainus ajaleht, mis kolmikliidu tegevust ka kriitiliselt analüüsis, siis nüüd tuleb iga päevaga meie mõttekaaslasi juurde. Küll valitsusparteide endi ridadest, küll suurte päevalehtede ja autoriteetsete maakonnalehtede veergudelt. Viljandi leht Sakala avaldas ära erakonnakaaslaste küsimused Isamaaliidu esimehele Mart Laarile. Kuhu on jäänud kaunis lubadus - Mina julgen vastutada?

Alles see oli, kui Viljandis vaatas mitmelt poolt vastu Mart Laari suur näopilt, mille kõrval seisis paljutõotav ja kaunis lubadus: "Mina julgen vastutada!"

Meil, Isamaaliidu valijatel Viljandi- ja Järvamaal, pole praegu Riigikogus ühtegi esindajat, sest Isamaaliit sai meie valimispiirkonnas Riigikogusse ainult ühe mandaadi.
Peame nüüd just peaminister Mart Laarilt küsima, mida on tema teinud selle nimel, et kaitsta eesti keele positsiooni rahvusvaheliste institutsioonide ees. Miks pole need institutsioonid meie riigiametnike selgitustöö tulemusena jõudnud järeldusele, et eesti keel ise vajab kaitset? Miks eelistatakse oma rahva seisukohtade kaitsmisele vabatahtlikku kapituleerumist?
Küsida oleks palju, ent toetudes isiklikule kogemusele, mille olen saanud, kuuludes kahel korral Isamaaliidu Viljandi piirkonna juhatusse, tean, et Laaril pole kombeks vastata.
Just nende asemel on Riigikogus praegu Kadri Jäätma, naine, kelle peaminister oma Ameerika-visiidi ajal tulle lükkas. Peaksime mäletama, kuidas on taunitud ühte teist Eesti poliitikut, kes samuti oma ebaeetilise teo naisterahva kaela veeretas.
Isamaaliidu reiting on langenud nii madalale, et vastu tuleb juba valimiskünnis. Põhjus on lihtne: Isamaaliit on reetnud rahvuslikud aated ja petnud oma valijaid.
Isamaaliidu enda sees on lõhe aatelise ja pragmaatilise poole vahel läinud väga suureks ning tublisti lihtsustatud on suvi läbi meediat läbinud tõlgendus, et endised ERSP-lased on solvunult koondunud Tunne Kelami ja Vardo Rumesseni taha.
Kelamist kui Isamaaliidu presidendikandidaadist loobumine oli erakonna siseopositsiooni kokkukutsumise olulisim põhjus, sest Kelamis nähti ja nähakse ka praegu rahvuslike ja eetiliste huvide kaitsjat. Tema reetmine kinnitas juba varem tekkinud kahtlust, et Isamaaliit on põhimõtteliselt oma kurssi muutmas.
Oleme olukorras, kus vaikida ei ole enam võimalik. Parempoolses kristlik-demokraatlikus erakonnas levib vasakpoolsus. Isamaaliidu juhtkond pole eemaldunud mitte ainult oma valijatest, vaid ka erakonnakaaslastest, osaliselt isegi fraktsioonist.
Isamaaliit on Mart Laari juhtimisel muutunud üksnes võimuparteiks ning keelenõuetest taganemine oleks vaid üks vastutustundetu tegu Laari eksimuste ja möödalaskmiste jadas.
Pole raske ette kujutada, milline kriitika oleks koalitsioonis lahti läinud siis, kui niisuguse parandusettepanekuga oleks välja tulnud opositsioon. On selge, et selle paranduse sisseviimine ohustab põlisrahvast eestlasi ja on lugupidamatuse avaldus nende mitte-eestlaste vastu, kes on riigikeele ära õppinud.
Tuleks korraldada referendum, et kõik kodanikud saaksid võimaluse kaasa rääkida. Mart Laaril on aga selle paranduse vastuvõtmisega kiirem kui tavaliselt ning ainult tänu Vardo Rumesseni kiirele ja julgele tegutsemisele õnnestus küsimus Riigikogu päevakorras nädala võrra edasi lükata.
Kui Mart Laaril oleks julgust oma tegude eest vastutada, siis ehk aitaks tema tagasiastumine kolmikliidul püsima jääda. Kui koalitsioonikaaslased ei leia enda hulgast uut peaministrit, tuleks tagasi astuda tervel valitsusel.
Isamaaliidu tulevik selgub aga järgmisel suurkogul, kus Mart Laar enam kindlasti ainuke esimehe kandidaat pole. Isamaaliidu siseprobleemid on praegu avalikkuse ette sattunud just sellepärast, et Mart Laar ja tema tagatuba on saanud terve Eesti probleemiks.

Lühendatult Viljandi ajalehest Sakala

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)