Väliseestlased jõuavad kodumaa mulda

Kn,      30. august 2006


Riigitegelase August Rei ümbermatmisel perekonda esindanud Enn Nõu rääkis möödunud kesknädalal Stenbocki majas korraldatud briifingul lähemalt sellest, kuidas Toomas Hendrik Ilvese kasu-vanaonu Hans Rebane sattus 1945. aastal eksiilvalitsusse ning miks ta 1949. aastal säält järsku välja heideti.
Rei oli Nõu teada Rebase 1945. aasta algul asepeaministri ja välisministri ametisse nimetanud vaid ajutiselt, igaks juhuks, et kui tema endaga peaks Inglismaal Eesti laevade saatuse üle peetud protsessil midagi juhtuma. Rei jäi terveks ja jättis ka Rebase edasi ametisse. Nagu eestlastele kombeks, puhkes aga seltskonnas peagi armutu võimuvõitlus. 1949. aastal olla eksiilvalitsusele valimiste kaudu uut ja esinduslikumat mandaati soovinud ringkond seadnud isehakanud Rei kukutamiseks oma lootuse peaministri asetäitjale Rebasele, kes pidanuks kokku kutsuma valimiskogu. Rei nägi mängu läbi ning tühistas Rebase ametissenimetamise käskkirja.

Välis-Eesti lehtedesse seejärel ilmunud lugude kohta, et Rei perekond pääses 1940. aasta juulis Riiast lennukiga Rootsi Nõukogude võimude abiga, ütleb Nõu, et see olnud „puhas nonsenss" ning välis-eesti ringkondades sai probleemiks see, et Rei oli erakondlikult kuuluvuselt sotsiaaldemokraat. Kuidas maskeerumata ja oma dokumentidega Reide pere okupeeritud Riiast Stockholmi lennata sai, Nõu täpsemalt siiski ei räägi, öeldes vaid, et nad vahetasid lennukit ja lennukit olla peetud Riias terve tund aega kinni.
Küsimusele, kas ta on õnnelik, et Zhdanov ei aktsepteerinud Reid Pätsu esitatud valitsuse peaministrina ning soovis sel ametikohal näha Johannes Vares-Barbarust, vastas Nõu kõhklemata: „Loomulikult oli see nii Rei kui ka Eesti õnn, et Rei ei saanud peaministriks." Õnn sellepärast, et nii säästis Rei enda ja oma pere elu.

August Rei põrm maeti kõikide riiklike auavaldustega ümber Metsakalmistule 27. augustil. Hans Rebasele avati mälestuskivi Toomas Hendrik Ilvesele kuuluvas Ärma talus 19. augustil.

August Rei portree tekst:
PARTEIJUHI SAATUS: August Rei ümbermatmisel Metsakalmistule osalesid vaid lähemad sugulased, ametlikud isikud ja riikliku matusetalituse juurde kuuluv kaitseväelaste vahtkond. Ajalehed tegid ära vaid protokollikohased pildid seitsmendale leheküljele. Reile eelnenud sotsiaaldemokraatide liidri Mihkel Martna matused 1934. aastal kujunesid aga võimsaks manifestatsiooniks demokraatliku riigikorra toetuseks, mis sööbis sügavalt kaasaegsete mälestustesse. Rei roll Eesti riigi rajajana on vaieldamatu, nii nagu tal kahjuks oli oma osa ka Eesti iseseisvuse mahamängimisel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)