Globaliseerimisvastane Naomi Klein lehvitab revolutsioonivaimu

„Kui üldse on midagi, mida ma tean, siis see on, et üks protsent inimesi armastab kriisi," annab Klein teada Eesti Päevalehe vahendusel. „Nende jaoks on see, kui inimesed on paanikas ja meeleheitel ning kui keegi ei tea, mida teha, ideaalne aeg läbi suruda oma soovide nimekiri: erastada haridus ja sotsiaalkindlustus, kärpida avalikke teenuseid, vabastada korporatiivne võim viimastest piirangutest."

Klein õhutab ameeriklaste vastuhakku

„Majanduskriisi ajal juhtub seda üle kogu maailma," leiab Kanada aktivist. Kleini sõnul on nüüd 99% ühiskonnast tulnud tänavatele Madisonist Madridini, et öelda: „Ei! Me ei maksa teie kriisi eest!"

Ajakirjanik ennustab praegu USA-s protestiaktsioone läbi viivale liikumisele Occupy Wall Street pikka iga, erinevalt mitmetest teistest protestiliikumistest. (Occupy Wall Street on rahvaliikumine, mille käivitas tänavu suvel ühiskonnaaktivistide rühmitus Adbusters eesti päritolu ajakirjaniku Kalle Lasni kaasosalusel.)

„See liikumine teeb veel üht asja õigesti: teie, kes te protestite Wall Streetil, olete andnud lubaduse olla vägivallatud. Te olete keeldunud pakkumast meediale pilte purunenud akendest ja tänavavõitlustest, mida osa meediat nii väga ihkab," kirjutab Klein.

Lisaks juhib ta tähelepanu, et majandusbuumi taga oleval liberaliseerimisel on olnud oma hind. See nimelt lõdvendas inimeste kaitset töökohal ja kahjustas keskkonnastandardeid. Korporatsioonid hakkasid saama võimsamaks kui valitsused, ja see oli kahjulik demokraatiale. „Kui aus olla, siis heal ajal oli väga raske teha midagi ahnusepõhise süsteemi vastu, vähemalt rikastes riikides.

Kümme aastat hiljem näib, et rikkaid riike enam ei ole. On ainult hulk rikkaid inimesi. Inimesi, kes on saanud rikkaks, röövides rahva rikkust ja kurnates loodusressursse kõikjal maailmas," arvas Klein.

Tema sõnul võib tänapäeval igaüks näha, et süsteem on sügavalt ebaõiglane ja väljub kontrolli alt. Piiramatu ahnus on maailmamajanduse karile ajanud. See rikub ka looduse.

„Oleme asunud võitlusse planeedi kõige võimsamate majandus- ja poliitikajõududega. See on hirmutav. Ja sedamööda, kuidas liikumine astub võidult võidule, saab see veel hirmutavamaks," arvab Kanada aktivist.

Inimesed, ärgake transist!

Siinkirjutaja arvates väärib praegune aeg Naomi Kleini sulest ilmuvaid radikaalseid kirjutisi, mis ärataksid inimesi raha ja pinnapealse meelelahutuse ümber keerlevast transist. Klein on aastaid lasknud oma kirjutistes lehvida revolutsioonilisel, suurkorporatsioonide vastasel vaimul sama sädelevalt kui seda tegid esibolševikud Venemaa tsaari kukutamist nõudes. Kleini süüdistused ahne erasektori, suurkorporatsioonide ja USA imperialismi aadressil kõlavad bolševike omadega üllatavalt sarnaselt.

Suurkorporatsioonide ja pankade kukutamise nõue tähendaks võlgades oleva USA puhul kaugemas perspektiivis ju varade natsionaliseerimist ehk, teiste sõnadega, sedasama, mille viis Kuubal edukalt läbi Fidel Castro. Loodetavasti Klein nii kaugeleulatuvaid eesmärke ei taotle.

Erinevalt bolševikest eelistab Klein õnneks vägivallavabu protestimeeleavaldusi. Erinevus on ka selles, et kui tsaari positsioonid olid nõrgad juba enne bolševike revolutsiooniliste üleskutsete algust, siis pankade positsioonid jäävad käesoleva sajandi algul vankumatuks, kirjutagu Klein mida tahes. Temapoolne avaliku ja erasektori vastandamine ajal, mil suur osa USA ja Euroopa riikide võlgadest kuulub pankadele, on ju tegelikult mõttetu. Sellistes tingimustes eheda kodanikuühiskonna loomise soov on samuti üsna lootusetu.

Seega saab Kleini tegevuse eesmärgiks olla vaid võimaluse andmine rahvale vägivallatul teel pisut auru välja lasta.

Kleini võib pidada illusioonidega idealistiks, kes kindlasti väärib tunnustamist oma julgete mõtteavalduste eest. Idealistid aga, nagu me teame, kaunistavad alati karme aegu, inspireerides ja innustades inimesi uskuma paremasse tulevikku. Ei saa ju hommikust õhtuni kuulata Ligi-suguste pessimistlike ekspertide hingetuid majanduskalkulatsioone, mis ennustavad vaid kriisi jätkumist, vaesust ja tööpuudust ning pidada seda normaalseks.

INDREK VEISERIK

[pildiallkiri]

STAAR: Eesti keeles ilus Naomi Kleini raamat "No Logo" 2003. aastal. Selles autor dokumenteerib ülemaailmse korporatiivse kultuuri tagamaid.

Jaga |