Laps - jõukate eesõigus?

MARIKA TUUS,      29. oktoober 2003


Reformierakonna üks kahest olulisemast valimislubadusest - vanemahüvitis (algselt emapalk), nagu ka tulumaksu alandamise kava, millega on kaasa läinud ka Rahvaliit ja Res Publica, on suunatud eelkõige jõukate, hästi toime tulevate perede toetuseks. Need, kes saavad suuremat palka, saavad ka suuremat vanemapalka - kelle sissetulek on 17 tuhat, saavad seda raha edasi, üliõpilased ja need, kes ei teeni midagi, peavad toime tulema 2200-kroonise miinimumpalgaga. Viimased võivad juba aasta pärast kuuluda mittetoimetulevate perede nimekirja, sest neil tuleb edaspidi läbi ajada 150-kroonise lapsetoetusega. Miks on vanemapalk seotud sünnitaja eelmise palgaga, on arusaamatu? Seda raha ei anta ju eelneva töö, vaid ikkagi sünnitamise eest. Kõik naised toovad ühtmoodi lapsi ilmale, hoolitsevad ja kasvatavad neid. Kõik lapsed vajavad ju enam-vähem ühesuguseid kulutusi.

Laps vajab pikaajalist kindlustunnet
Koalitsioon on seadnud vanemapalga eesmärgiks hüvitada väikelaste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu! Kas tõesti on eetiline riigieelarvest kinni maksta kellegi saamata jäänud raha? Ei kõla just hästi. Pigem sobiks maksumaksja raha suunata ikka lastele, nende paremale toimetulekule, väikelaste hooldamisele, mitte aga papadele-mammadele. Saamata jäänud töötasu maksab paljudes Euroopa riikides kinni ikka tööandja. Ning kuhu jääb siis sünnitajate võrdse kohtlemise põhimõte ja solidaarsus?
Selline seadus suurendaks veelgi meie niigi ülisuurt majanduslikku kihistumist. Kui arvestada, et keskmisest kõrgemat palka saavaid vanemaid on meil alla ühe viiendiku ning et nendele kuluks pea pool kogu vanemahüvitiseks minevast rahast, on see küllaldane põhjus, et Eesti Vabariigi õiguskantsler seaduse vaidlustaks. Ütleb ju põhiseadus, et kedagi ei tohi diskrimineerida varalise ja sotsiaalse seisundi tõttu ning et seaduse ees on kõik võrdsed. Kindlasti poleks see seadus, mis lapsi väärtustaks. Siis tuleks hoopis toetada laste kasvatamist ja juba sündinud lapsi. Ent selle eelnõuga toimitakse vastupidi - kõrge vanemapalk saadakse hoopis laste toetuse määra jätkuva külmutamisega, mis on niigi juba 1995-ndast aastast vaid 150-kroonine.
See on võimuparteide järjekordne samm toetada neid, kes hästi toime tulevad ja mitte neid, kes tegelikult abi vajavad. Eestkõnelejate sõnul sündigu laps vaid jõukasse peresse, mingit ümberjaotamist ja võrdsustamist pole vaja, kuna polevat mõtet emasid võrdselt vaeseks teha. Ent just selle seadusega sünnikski ümberjaotamine, sedapuhku küll vastupidises suunas, sest kõrgepalgalise vanema palga peab maksumaksjana kinni maksma just 150 krooniga läbiajav ema.
Maailma läbilõikes saavad 100-protsendilist eelnenud palga hüvitamist endale lubada vaid rikkad Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria, ent sedagi vaid kuni nelja kuu ulatuses meie aasta asemel. Emapalga asemel pannakse põhirõhk just headele pere- ja vajaduspõhistele toetustele. Isegi selline heaolu riik nagu Rootsi maksab hüvitist vaid 80% ulatuses. Mujal on protsendid veelgi madalamad. Meie aga rakendame maksimumprogrammi. Riigikogu sotsiaalinfo osakonna lühiuuringust lähtub, et ka vanemapuhkuse hüvitise ja emapuhkusele järgneva lastetoetuse summa vahe on kõige suurem just Eestis. Kõigile on ju teada, et Eestis elab üle poolte perede vaesuse piiril. Üle-eestiline liikumine "Eesti Lapse Eest" on seisukohal, et väga paljudele peredele, kel on soov lapsi saada, ei ole peamiseks majanduslikuks takistuseks sünnitusjärgne ajutine sissetuleku langus, vaid pikemaajalise kindlustunde puudumine ning laste arvust tulenev majanduslike võimaluste ahenemine.

Rohkem sünde - ühesuurune vanemapalk
Kui aga arvatakse, et kõrge vanemapalk paneb sünnitama, siis miks on koalitsioon teinud rahalised arvestused vaid 400 sünnituse kohta enam kui sel aastal?
Näiteks eelmise aasta 13 tuhande sünniga võrreldes oleks 400 lisasünnitust ülimalt nigel näitaja, liiatigi kui selle peale kulutatakse eelarvest 445 miljonit. Seega miljon sünnituse kohta.
Mäletatavasti juhtis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) suvel meie valitsuse tähelepanu sellele, et toetuste tegelik maksumus ületaks praegused prognoosid tunduvalt, sest emapalk tooks kaasa hetkelise sündimuskordaja tõusu. Tuletame meelde, et IMF soovitas meile nii vanemapalga kui tulumaksu alandamise kava edasilükkamist, kuna see viiks eelarve tasakaalust välja. Samuti arvas valuutafond, et oleme liiga optimistlikud ja hellitame liiga suuri lootusi Euroopa rahale.
Juhul kui vanemapalk tookski kaasa hüppelise sündimuse kasvu, tõotab see samm kaugemas perspektiivis hoopis sündide langemist ja sünnitajate vanuse kerkimist, sest pere loomise asemel tõuseb esiplaanile hoopis karjäär ja kõrge palk. Suurema sündide arvu saaksime ikkagi ühesuuruse vanemapalga korral. Tuletame siiski meelde ka rahva arvamust. Valimistel andis ju Reformierakonna ideedele toetuse vaid alla viiendiku valimas käinud inimestest. Ja kui koalitsiooni arvates hakkab vanemapalk asendama väikelapsega kodus olemise tõttu saamata jäävaid töiseid tulusid, siis miks võimaldatakse emale juba järgmisel päeval pärast sünnitust taas tööle asumist ja lisaks palgale ka hüvitise saamist (juhul, kui just palk ei ületa 11 tuhandet)?
Kui väärtustame lapse kasvatamist, siis peaks ema ikka väikelapse kõrval olema. Mähkmeid vahetav isa või lapsehoidja ei saa küll kuidagi asendada rinnaga toitva ema rolli.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)