13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Nädal Euroopa Parlamendis 12.-15. novembrini 2007SIIRI OVIIR, 21. november 2007Euroopa Parlamendi täiskoguistungil Strasbourg'is 12.–15. novembrini tehti kokkuvõtteid senitoimunust, kehtestati mullakaitse raamistik, rõhutati spordi rolli hariduses. Debateeriti Euroopa naabruspoliitika, parteide rahastamise ja vaesuse vastu võitlemise üle. Kinnitati, et lennunduses on vaja vastu võtta saastekvootide süsteem. Võeti vastu resolutsioon Venemaa suhtes. Kõne pidas Prantsuse Vabariigi president Nicolas Sarkozy. Osaistungjärku avades Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering avaldas parlamendi nimel kaastunnet Soome koolitulistamises kannatanutele ja nende omastele. Samuti tegi ta avalduse jalaväemiine keelustava Ottawa lepingu 10. aastapäeva puhul. Pidulik istung: Prantsusmaa 13. novembril oli Euroopa Parlamendi ees Prantsuse Vabariigi president Nicolas Sarkozy. Ta väljendas suurt heameelt esineda Strasbourg'is, kus tuksub Euroopa demokraatia süda, ning rõhutas, et Euroopa on valinud demokraatia, kuid sõltumatust ei tohi segi ajada vastutustundetusega. Oluline on säilitada oma identiteet ja tagada inimõigustest kinnipidamine. Euroopa ärgu olgu vaid reegleid sünnitav masin – teda ei saa hoida lahus inimestest, sest inimesed peavad taas Euroopat usaldama hakkama. President Sarkozy toonitas, et reformide läbikukkumine pole Euroopa huvides ning et ta teeb kõik endast sõltuva reformide õnnestumiseks nii Prantsusmaal, kes on järgmine EL-i eesistujariik, kui ka kogu Euroopas. Uus, lihtsustatud leping on Sarkozy sõnul "Euroopa poliitiline võit iseenda üle", mis lahendab institutsionaalsed probleemid. Prantsuse Vabariigi presidendi sõnul prantslaste poolt referendumil öeldud "ei" ei tähistanud loobumist Euroopast, vaid suuremaid nõudmisi Euroopa suhtes. Ta rõhutas, et Euroopa Liit saab tõeliselt eksisteerida ainult siis, kui tagab oma kodanikele lootuse elule ja paremale maailmale. 2008. aasta õigusloome- ja tööprogramm Euroopa Komisjon tutvustas parlamendile oma 2008. aasta tööprogrammi, mis on Komisjoni pressiteate kohaselt "laiahaardeline tegevuskava, mille eesmärk on saavutada selline Euroopa, mis püüab täita kodanike tulevikulootusi". Programmis keskendutakse globaliseerumisega seotud peamistele poliitikasuundadele: majanduskasv ja töökohad, jätkusuutlik Euroopa, rände haldamine, kodanike asetamine esikohale, Euroopa muutmine üleilmseks partneriks. Samuti hõlmab programm teabevahetuse prioriteete ja parema õigusloome algatusi. Esimene mullakaitse raamistik Parlament kiitis heaks raporti mullakaitse raamistiku kohta. Selle eesmärk on kaitsta ja säästvalt kasutada mulda, lähtudes vajadusest vältida eelkõige kliimamuutusest tingitud mulla degradeerumist, leevendada selle tagajärgi ning taastada või tervendada degradeerunud mullad. Riiklikud või piirkondlikud saastatud alade loetelud Direktiivi eelnõus nähakse ette saastatud alade loetelu koostamine. Raportis täpsustatakse, et saastunud ala on "ala, mille kohta on tõendatud, et mullapinnal või mullas esineb inimtegevusest tingitud ohtlikke aineid sellisel määral, et liikmesriigi arvates on kõnealune muld märkimisväärselt ohtlik inimeste tervisele ja keskkonnale, võttes arvesse mulla praegust ja heakskiidetud tulevast kasutusviisi". Prioriteetsete alade erikaitse Viie aasta jooksul alates direktiivi ülevõtmisest peavad liikmesriigid kindlaks määrama oma territooriumi need alad, mis vajavad erikaitset erosiooni, orgaanilise ainese kao, maalihete, mullastiku bioloogilise mitmekesisuse kao, muldade tihenemise ja sooldumise, kõrbestumise või hapestumise eest. Liikmesriigid võivad ise valida, kuidas niisuguste nähtuste vastu võidelda. Spordi roll hariduses Parlamendisaadikud kiitsid heaks Pál Schmitti omaalgatusliku raporti, et kehalise kasvatuse tunnid peaksid koolis olema kohustuslikud ning et tunniplaanis olgu iga nädal vähemalt kolm kehalise kasvatuse tundi. Toetan igati seda raportit, sest leian, et kehaline kasvatus on ainus õppeaine, mille eesmärk on valmistada lapsi ette tervislikuks eluviisiks ning mis keskendub õpilaste üldisele füüsilisele ja vaimsele arendamisele ning mitmesuguste oluliste sotsiaalsete väärtuste õpetamisele. Koolide jm spordirajatiste loomiseks ja täiustamiseks ebasoodsates piirkondades soovitavad parlamendiliikmed kasutada EL-i struktuurifonde. Ülekaaluliste, rasvunud laste arv EL-is suureneb hinnanguliselt enam kui 400 000 võrra aastas. Samas aga on kehalise kasvatuse tunde algkoolides jäänud vähemaks. Kui 2000. aastal jäeti selleks keskmiselt 121 minutit, siis 2006. aastal 109 minutit. Eestis oli nii 1999. kui ka 2006. aastal kehalise kasvatuse tundideks keskkoolis ette nähtud 90 minutit nädalas; algkoolides 1999. aastal minimaalselt 90 minutit ja maksimaalselt 135 minutit, 2006. aastal 135 minutit. Lennundusse saastekvootide süsteem Parlament toetas vastuvõetud raportis Euroopa Komisjoni ettepanekut lisada lennutegevus kasvuhoonegaase hõlmavate saastekvootidega kauplemise süsteemi. Kasvuhoonegaasid tekitavad keskkonnale suurt kahju, ning seetõttu püütakse neid vähendada. Üks vastavatest meetmetest on kasvuhoonegaaside alaste saastekvootidega kauplemine, mis aga seni ei hõlma lennundust. Samas on kasvuhoonegaaside heitkogused lennundussektoris tohutult kasvanud – 1990. aastaga võrreldes ligi 100%. See on teravas vastuolus Kyoto kokkuleppe eesmärgiga vähendada heitkoguseid 8% võrra, mistõttu Euroopa Komisjon tegigi ettepaneku kaasata lennundus kõnealusesse süsteemi, sest kasvuhoonegaaside heitkoguste hulgalt on lennundus halvim transpordiliik. Lennureisija puhul paisatakse kilomeetri kohta välja märkimisväärselt rohkem (191 g) kasvuhoonegaase kui bussi (31 g) või rongi (47 g) kasutaja puhul. Ka auto kasutamine on ses suhtes tunduvalt keskkonnasõbralikum (143 g). Lennunduse saastekvoote tuleb vähendada 10% Saadikud soovisid, et lennundusettevõtetele eraldatavate saastekvootide koguhulk moodustaks 90% lennunduse varasemate heitkoguste summast, kuid Euroopa Komisjoni ettepanek oli 100%. Kuidas saastekvootide eraldamise süsteem toimib? Selle süsteemiga nähakse ette kindel saastelubade arv. Iga luba annab õiguse eraldada üks tonn süsihappegaasi aastas. Teatud hulk saastelube antaks lennuettevõtetele tasuta, vastavalt riiklikele eralduskavadele, kuid ülejäänud eraldataks enampakkumisel. Parlament soovib, et 2011. aastal eraldataks enampakkumisel 25% saastekvootidest. Saastelubade enampakkumisel eraldamine võimaldaks vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni kulutõhusalt. Enampakkumise tulusid tuleks kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks EL-is ja kolmandates riikides, eelkõige arengumaades, samuti ka leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks. Samuti tuleks tulusid kasutada keskkonnasõbralike transpordiliikide, näiteks raudtee- ja bussiveonduse suhtes kohaldatavate maksude ja tasude alandamiseks. Parlament soovib, et saastekvootide süsteem hõlmaks ka valitsuste ja riigipeade lende, sest avalik sektor peaks olema heaks eeskujuks, kuid Euroopa Komisjon tahab teha nende lendude suhtes erandi. Ühendatud arutelu: Schengeni acquis Täiskogu arutas Schengeni acquis' sätete kohaldamist. Nõukogu leiab otsuse eelnõus, et uued liikmesriigid, sh Eesti, täidavad Schengeni acquis' kohaldamiseks vajalikke tingimusi ning võivad kaotada piirikontrolli oma EL-i sisepiiridel 21. detsembril 2007. Õhupiiridel kaob kontroll alates 29. märtsist 2008. Nõukogu jälgis Schengeni acquis' sätete kohaldamiseks vajalike tingimuste täitmist Tshehhis, Eestis, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias, tehes seda kahes etapis. Esiteks tuvastati, et need riigid on täitnud Schengeni acquis' andmekaitsesätete kohaldamiseks vajalikud tingimused – sellega seoses hakati Schengeni infosüsteemiga seonduvaid sätteid kohaldama 1. septembrist 2007. Nüüd on nõukogu teinud kindlaks, et nimetatud liikmesriigid on täitnud Schengeni acquis' kohaldamiseks vajalikud tingimused ka kõikides muudes valdkondades: õhu-, maismaa- ja merepiirid, politseikoostöö, Schengeni infosüsteem, viisad. Seetõttu on võimalik kehtestada Schengeni acquis' täieliku kohaldamise tähtajad, millest alates tuleks kaotada isikute kontrollimine nende liikmesriikide sisepiiridel. Ilustamata võib öelda: raudne eesriie on kõrvaldatud! Petitsioonikomisjoni arutelud Euroopa Parlamendile esitati 2006. aastal 1016 petitsiooni (2005. a. 1032 petitsiooni), milles kodanikud kaebasid, et riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametivõimud ei täida korralikult Euroopa õigusakte. Petitsiooni esitamise õigus võimaldab kodanikel anda oma panus riiklike, piirkondlike ja kohalike ametivõimude poolt Euroopa õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise jälgimisse. Samuti aitab see oluliselt kaasa Euroopa Liidu jõupingutustele taastada kontakt oma kodanikega ning võimaldab saada ülevaate Euroopa avalikkuse ootustest. Eestist esitati 2006. aastal üks petitsioon. Petitsiooniesitajate peamised mured puudutasid keskkonda ning kaupade, isikute ja kapitali vaba liikumist. Saadikud avaldasid kahetsust selle üle, et keskkonnanormatiivide ebaõige rakendamine on laialt levinud. Rikkumisjuhtude menetlemisel peab olema järjekindlam Väljendati muret põhjendamatult pika menetlusaja üle – sageli kulub Euroopa Komisjonil rikkumismenetluste läbiviimiseks ja lõpetamiseks mitu aastat. Samuti oldi rahulolematud selle üle , et liikmesriigid sageli ei järgi Euroopa Kohtu otsuseid. Komisjoniliikmete hinnangul see õõnestab Euroopa Ühenduse õiguse sõnastamise ja sidusa kohaldamise usaldusväärsust, kahjustab Euroopa Liidu eesmärke. Tahan rõhutada liikmesriikide võtmerolli ühenduse õigusaktide nõuetekohasel rakendamisel – nende tegelik kohaldamine on määrav suurendamaks Euroopa Liidu tähtsust tema kodanike jaoks. Euroopa tasandi erakondade rahastamine Täiskogu kiitis heaks raporti, mille kohaselt Euroopa Liidu eelarvest saadud rahalisi vahendeid võib kasutada ka Euroopa tasandi erakondade kampaaniate rahastamiseks Euroopa Parlamendi valimiste puhul, et suurendada Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimisi puudutavaid arutelusid EL-i tasandil. Seda siiski ainult tingimusel, et see ei kujutaks endast riiklike poliitiliste erakondade ja nende kandidaatide otsest või kaudset rahastamist. Praegu on valimiskampaaniate EL-i vahenditest rahastamine keelatud. Ettepanek suurendab Euroopa tasandi erakondade rahalist kindlust ning lihtsustab pikaajalist finantsplaneerimist. Määruse eelnõu näeb samuti ette Euroopa poliitiliste sihtasutuste loomise ja ühenduse eelarvest rahastamise võimalusi. Euroopa Parlament kritiseerib inimõiguste olukorda Venemaal Parlament võttis täiskoguistungil vastu resolutsiooni 26. oktoobril Mafras toimunud EL-i ja Venemaa tippkohtumise kohta. Saadikud toetavad partnerlus- ja koostöölepingu alaste läbirääkimiste alustamist ning rõhutavad EL-i liikmesriikide ühtsuse ja solidaarsuse tähtsust suhetes Venemaaga, sealhulgas energiaküsimustes. Samateemaline arutelu leidis parlamendis aset 24. oktoobril, ent tookord lükati hääletamine edasi. Resolutsiooni hilisem vastuvõtmine näitab, et Euroopa Liit tahab Venemaaga dialoogi pidada, kuid selleks, et EL-i häält kuulda võetaks, tuleb valida aeg sõrmega viibutamiseks (vt. ka "Kesknädal" 31.10.2007) Resolutsioonis väljendatakse tippkohtumise "tagasihoidlikest tulemustest hoolimata heameelt kohtumise õhkkonna üle" ning märgitakse "positiivset liikumist jätkuvas töös nelja ühisruumi kava praktilise rakendamise suunas". Saadikud rõhutasid, et partnerluse edasine süvendamine tuleks kasuks mõlemale osapoolele. Inimõiguste olukord Venemaal tekitab tõsist muret Resolutsioonis rõhutatakse, et "Venemaal praegu valitsev olukord tekitab tõsist muret, mis puudutab inimõiguste, demokraatia ja sõnavabaduse austamist ning kodanikuühiskonna ja üksikisikute õigust ametivõimudele vastu vaielda ning neid nende tegevuse eest vastutama panna". Lisaks juhitakse tähelepanu ajakirjanike, sealhulgas väliskorrespondentide rasketele töötingimustele, neile surve avaldamisele ja nende hirmutamisele Venemaal. ITS saadeti laiali Parlamendisaadikuid teavitati fraktsiooni ITS (Identiteet, Traditsioon, Suveräänsus) laialisaatmisest. Fraktsioon lakkas olemast seepärast, et Rumeenia saadikute lahkumise tagajärjel jäi liikmeid vähemaks, kui fraktsiooni moodustamiseks nõutav minimaalhulk (20). ITS oli moodustunud äärmusradikaalidest, kelle ettevõtmistes ilmnes neofashistlikke jooni. Euroopa naabruspoliitika põhirõhk: viisarezhiim, tingimuslikkus, kodanikuühiskonna toetamine Parlamendisaadikud andsid hinnangu Euroopa naabruspoliitikale, leides, et selle rakendamisel peab võimalikult palju arvestama riikide erinevat olemust. Samas tuleb nii Ida-Euroopas kui ka Vahemere lõunaosa piirkonnas keskenduda viisarezhiimi lihtsustamisele, tingimuslikkusele ja kodanikuühiskonna tugevdamisele. Raportis leitakse, et Euroopa naabruspoliitika lähenemisviisis ette nähtud tingimuslikkus võib olla sobiv stiimul reformiprotsessi kiirendamisel naabruspoliitika-riikides nende lähendamisel EL-ile. Saadikud tervitavad ettepanekut luua naabruspiirkonna ulatuses vabakaubanduspiirkond, rõhutades vajadust suurendada investeeringuid, mis on seotud üleeuroopaliste energia- ja transpordivõrkude laiendamisega naabruspoliitika-riikidesse. Lisaks toetasid saadikud läbirääkimiste pidamist viisarezhiimi lihtsustamise ja tagasivõtulepingute üle kõigi naabruspoliitika-riikidega. Olulised on laiapõhjaline kodanikuühiskonna dialoog ja inimestevahelised kontaktid. Seepärast arvan, et tuleks pöörata tähelepanu üliõpilas-, kultuuri- ja teadustööga seotud vahetusprogrammidele, samuti toetada sõpruslinnade ja -piirkondade programme. Ida-Euroopa naabruspiirkond Väliskomisjoni liikmed märkisid, et demokraatlikel naaberriikidel, keda saab selgelt määratleda kui Euroopa riike ja kes austavad õigusriigi põhimõtteid, võib põhimõtteliselt olla võimalus taotleda EL-i liikmeks saamist. Naabruspoliitika raames tuleks taotleda EL-i idanaabrite järkjärgulist integratsiooni Euroopa Energiaühendusega. Samuti tuleks moodustada Ida-Euroopa naabruspoliitika parlamentaarne assamblee (EURO-NEST), mis järgiks Euroopa Parlamendi osalusel juba loodud mitmepoolsete parlamentaarsete assambleede eeskuju ning kaasaks Ukraina, Moldova, Gruusia ja Aserbaidzhaani parlamendid ning demokraatiat pooldavad vaatlejad Valgevenest. Saadikud on veendumusel, et lisaks eeltoodule peaks EL aktiivsemalt osalema nn külmutatud konfliktide lahendamisesl. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu tuleb tõhusamalt võidelda Saadikud tervitasid Euroopa Komisjoni ettepanekut kuulutada 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne kaitse on Euroopa Liidu põhiväärtused ning kõigi inimeste põhiõigused, olenemata etnilisest päritolust, vanusest, soost, puudest, seksuaalsest eelistusest ja usust. Sellest hoolimata elab 78 miljonit Euroopa kodanikku vaesuses ja 8% EL-i töötajatest kannatab vaesuse all, kusjuures paljudes liikmesriikides suureneb lõhe rikaste ja vaeste vahel. Mõistlik miinimumpalk Raportis juhitakse tähelepanu sellele, et paljudes liikmesriikides on miinimumpalk väga madal või allpool toimetulekupiiri. Saadikud olid rahul sellega, et terves reas liikmesriikides on inimestele loodud turvavõrgustik, mis tagab mõistliku minimaalsissetuleku; nad leiavad, et parimaid tavasid omavahel vahetades tuleks julgustada turvavõrgustikku mitte omavaid liikmesriike seda looma. Laste vaesus Raportis tervitatakse asjaolu, et võitlus laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on viimastel aastatel muutunud kõigis liikmesriikides üheks olulisemaks poliitiliseks prioriteediks. Tuleb teha kõik, et vältida vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse edasikandumist põlvkonniti. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mahajäetud lastele, tänavalastele ja lastekodulastele. Täielikult nõustun raportis esiletooduga, et kvaliteetsed haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, laste ja nende perekondade toetamine, sealhulgas taskukohane lapsehooldus ja elamispind, on väga olulised laste vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vältimisel ja vähendamisel. Liikmesriike kutsuti üles vastastikku tutvustama häid tavasid, kuidas vältida õpilaste koolist väljalangemist varem, kui nad on omandanud vajalikke oskusi tööturule sisenemiseks, samuti kutse- või ülikooli astumiseks; ühtlasi tuleb lihtsustada üleminekut koolist tööle. Vägivald, alkohol, uimastid ja kuritegevus Saadikud rõhutasid, et koduvägivalla ning laste ja vanemate inimeste ärakasutamise ohjeldamiseks tuleks rakendada rohkem meetmeid. Seega peaksid liikmesriigid pakkuma tõhusamaid lastekaitsesüsteeme, mis hõlmavad haavatavate vajadustele vastavaid varajase sekkumise teenuseid, ning kehtestada raviteenused, mis aitaksid väärkoheldud lastel kuritarvitamise tagajärgedest üle saada. Paraku on vaesusel ja kuritegevusel tugev ja keeruline seos – äärmine vaesus ja sotsiaalne tõrjutus võivad viia kuritegevuseni. Seejuures põhjustab vabadusekaotus piisava rehabilitatsiooni ja hariduse puudumisel ainult suuremat sotsiaalset tõrjutust ja töötust. Seetõttu rõhutasid saadikud vajadust tagada karistusasutustes haridust, koolitust ja tööd, et kinnipeetavad saaksid tegelda neid moraalselt ja psühholoogiliselt toetavate tegevustega ning omandaksid kasulikke oskusi tööturule taassisenemiseks. Komisjoniliikmed peavad lubamatuks, et paljudele avaneb ligipääs ravile ja nõustamisele vaid vanglasüsteemi kaudu. Nii tööhõivekomisjonis kui ka 15. novembri plenaaristungil peetud kõnes rõhutasin, et kuigi Nice'i kohtumisel 2000. aasta detsembris võtsid liikmesriigid endale kohustuse tagada oluline ja mõõdetav vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähenemine 2010. aastaks, pole selle eesmärgi poole liikumine olnud piisavalt edukas. Avatud Euroopa, mis põhineb vabal liikumisel ja vabal kaubandusel, on kaasa aidanud majanduse edenemisele, millest omakorda peaks sõltuma heaolu ja parem elukvaliteet. Siiski on viimaste aastate jooksul saanud selgeks, et paljude eurooplaste jaoks on küsitav, kas globaliseerumise, liberaliseerimise ja suurema konkurentsi innustamise netomõju lisab midagi nende heaolule. 21. sajandil on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tase Euroopas hirmutavalt kõrge – rohkem kui 16 protsendil, s.t igal kuuendal inimesel on oht sattuda vaesusesse isegi pärast sotsiaaltoetuste saamist. Kas oleme endalt küsinud, miks see nii on, ja seda liidus, mis pole kokku pandud sunniviisiliselt? Miks nüüd, 62 aastat pärast sõja lõppu ja 50 aastat pärast Euroopa Liidu loomist pole me suutnud tagada inimeste põhiõigust? Küsin: kas edukas majandus on eesmärk iseeneses või peaks see olema inimeste heaolu suurendamise vahend? Sotsiaalabi andmisel on liikmesriikidel kohustus tagada inimestele minimaalset äraelamist võimaldav tugi ning anda neile sellist abi, mis ka selle eesmärgi täidab. Me ei vaja direktiivide formaalset ülevõtmist – sellega petame vaid iseend. Siit tõusetub küsimus: kuidas Euroopa Liidu institutsioonide tasandil tagatakse vastuvõetud dokumentide täitmine, ja seda just siis, kui tegemist on nn pehmete valdkondadega? Me ei tohi Euroopas keskenduda ainult majandustulemustele ja konkurentsile, vaid peame pühenduma ka suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse loomisele, jätkusuutlikkuse sotsiaalsele mõõtmele. Kui oleme teinud vastava otsuse, peame hea seisma selle eest, et see ka ellu viidaks. [fototekst] REFORMIMEES: Prantsuse president Nicolas Sarkozy rõhutas Europarlamendi ees esinedes, et reformide läbikukkumine ei ole Euroopa huvides. Prantsusmaa on järgmine EL eesistujariik. Viimati muudetud: 21.11.2007
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
