Nädala juubilar JOHAN PITKA 135

Ralf R. Parve,      14. veebruar 2007


Kes oli Johan Pitka? Tabavamalt kui keegi teine on sellele küsimusele 1920. aastal andnud vastuse kirjanik Karl August Hindrey: Eesti Vabadussõja hing. Seda hinnangut õigustas Johan Pitka 24 aastat hiljem, oma viimastes võitlustes septembris 1944. Nendest on kirjutanud keskerakondlasest haridustegelane ja ajaloolane Voldemar Pinn oma 1991. aastal Haapsalus ilmunud raamatukeses "Kolmteist legendi admiral Johan Pitka lahkumisest".

Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järva-Jaani kihelkonnas Võhmuta vallas Jalgsemaa külas Ansomardi talus. Tema vanemat venda Peärot tunneb kirjandusmaailm autorinime Ansomardi all ilmunud toredate lastelugude järgi.

Nooruses sai Johan Pitka kireks meri. Ta õppis kolmes merekoolis: Käsmus, Kuressaares ja Paldiskis, kust sai kaugesõidukapteni paberid. Siitpeale algasid tema merereisid, mis ulatusid kuni Lõuna-Ameerikani.

Vabadussõjas sai Pitka organisaatoritegevus alguse eesti meeste suunamisest Venemaalt kodumaale. Pärast sakslaste lahkumist Eestist 1918. aastal Pitka organiseeris Eesti Kaitse Liidu, seejärel korraldas soomusrongide ja sõjalaevastiku loomist. 15. detsembril 1918 sai temast Eesti merelaevastiku juhataja. Pitka loodud laevastik ja soomusrongid mängisid sõjas rolli, mida on raske üle hinnata.

Pärast Vabadussõda tegeles Johan Pitka poliitikaga ning oli seejärel farmer Kanadas. Kodumaale tagasitulnuna oli ta Eesti Tarbijate Ühistute Keskliidu esimees. 1940. aastal õnnestus tal enne punast pööret lahkuda Soome.

1944. aasta 22. aprillil saabus admiral Pitka tagasi Eestisse – organiseerima võitlust uue okupatsiooni vastu. Saksa Narva rinde korpuse staap andis Pitkale loa luua tema isiklikul juhtimisel tegutseva võitlusgrupi.

Johan Pitka viimastest võitlustest 1944. aasta septembris ja langemisest kõneldakse legende, mille tõepõhi on tänini teadmata.

Johan Pitka 130. sünniaastapäeval, 19. veebruaril 2002 avasid tolleaegne kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts, endine president Lennart Meri ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar Kaarli puiestee ja Toompea tänava nurgal legendaarsele admiralile pühendatud ausamba.
Edgar Savisaar rõhutas oma kõnes, et just Pitka poolt Vabadussõja päevil Tallinnas organiseeritud Omakaitse tagas korra pealinnas ja andis võimaluse hilisemaks Kaitseliidu sünniks. „Johan Pitka loodud armeeüksustel oli otsustav roll Vabadussõja võitmisel," lausus linnapea. Savisaar nimetas kontradmiral Pitkat vabadusvõitleja ideaalkujuks, kes ka Teise maailmasõja ajal koondas enda ümber rahva parimaid poegi.
„Ta jäi puhkama kodukamarale, mille vabadus oli talle ülim ideaal. Ma loodan südamest, et suurimaks tänuks kontradmiral Johan Pitka monumendi loomise algatajaile ja selle teostajaile on teadmine, et admirali elutööst õpivad uued põlvkonnad – meie pojad ja tütred, kelle hoida on Eesti vabadus 21. sajandil," ütles linnapea Edgar Savisaar mälestusmärgi avamisel.

Osaühingus ARS Monumentaal valminud monumendi kavandas skulptor Tõnu Maarand. Selle püstitamist rahastati põhiliselt inimeste annetustest, Tallinna linnavalitsus toetas ausamba rajamist tookord 230 000 krooniga.

Ausammas sai paika ajutiselt, sest selle paiknemiskohale hakati ehitama okupatsioonimuuseumi.
Johan Pitka 135. sünnipäevaks taasavatakse ausammas uuesti – seekord Hirvepargi veerel, Kaitseliidu peastaabi kõrval, Wismari ja Toompea tänava nurgal.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)