Edgar Savisaar – tänase valitsuse hall kardinal

 2006. aastal käis Savisaar välja idee avaliku sektori töötajate keskmise palga tõstmisest nelja aasta jooksul 25 000 kroonini. Nii oleks avalik sektor muutunud meie palgataseme veduriks, mis oleks sundinud ka erasektorit palku kiires tempos tõstma, viies meie majandusruumi lõpuks ka tulude ja elatustaseme mõttes Euroopa arenenud riikidele lähemale, ning oleks välistanud palgavaesuse ja mitmed ilmsed toimetulekuraskused. Parempoolsed ei jõudnud kuidagi seda ideed piisavalt ära ironiseerida ja kritiseerida – nende mõistes oli see halvim majandusplaan üldse.

 Tänast palgadünaamikat vaadates tuleb tõdeda, et riigisektoris on palgad viimastel aastatel kasvanud märgatavalt kiiremini kui erasektoris ja avalik sektor on muutunud Eesti majanduse palgaveduriks. Ettevõtjad kiruvad ja sülitavad, kuid on sunnitud palgatõusuga mingilgi määral kaasa tulema. Ehk siis – ellu on kutsutud täpselt see majandusmehhanism, mida Edgar Savisaar 2006. aastal välja pakkus, kusjuures avaliku sektori palku ei kergita mitte keegi teine, kui ikka valitsuses olevad ja varemalt Savisaare plaani maha teinud paremjõud.

 Teise näitena võiks siinkohal nimetada Edgar Savisaare üleskutset 2009. a. suvel võtta rahvuslikku laenu Eesti majanduse käimalükkamiseks. Parempoolsed loomulikult Savisaare mõtet avalikult ei tunnustanud ning jutustasid vastuseks avaliku sektori madala võlakoorma prioriteetsusest ja olulisusest. Avaliku sektori madala võlakoorma poliitika lühinägelikkusest ja petlikust sisust kirjutas Savisaar ka oma raamatus „Tõde Eestist I”.

 Kui nüüd vaadata ajalukku, et mis on juhtunud avaliku sektori võlakoormaga alates 2009. aastast, siis see on iga-aastaselt kasvanud. Kuue-seitsme aasta jooksul on võlg tõusnud suurusjärgus saja miljoni euro võrra. Järelikult – riik ikkagi võtab laenu, täpselt nii, nagu Savisaar üles kutsus tegema.

 Näiteid sellest, kuidas isegi parempoolne valitsus Savisaare mõtteid tähelepanelikult kuulab, võiks tuua veel mitu. Samas tõstatub eelpooltoodud väite taustal küsimus, et kui meie parempoolne valitsus on Savisaare mõtetest tegelikult juhindunud, siis miks ei koge kogu Eesti sellist majanduslikku edasiminekut, nagu seda tõestab Savisaare juhitud Tallinn?

 Vastus on lihtne: valitsus on teinud liiga vähe ja liiga hilja. Kui neidsamu tarku mõtteid oleks ellu viidud Edgar Savisaarele omase jõulisuse ja julgusega, siis meie majandus täna ei laguneks ja me ei kardaks uut kriisi.

 Sisuliselt on Edgar Savisaar parempoolse valitsuse hall kardinal, kellelt on pärit see majanduspoliitiline sisend, mida valitsus on üldse pidanud vajalikuks rakendada. Ehk kui mõned lugupeetud keskerakondlased nutavad selle üle, et Keskerakond ei suuda valitsusele mõju avaldada, siis ei peaks nad mitte Savisaare poole näpuga näitama, vaid ise peeglisse vaatama. Ja otsima sealt, mida konkreetset oleks siis neil ette näidata – nagu Savisaarel on.

KESKMÕTE: Ühelt poolt mängitakse Keskerakonna esimees avalikus kommunikatsioonis vaenlase võrdkujuks, teiselt poolt peetakse teda suurimaks majanduspoliitiliseks liidriks.

JAAN ÕMBLUS, ettevõtja

Jaga |