Haldusreform: kui riik ei tee, siis Tallinn teeb!

 Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut andis eelmisel nädalal menetlusse kaks eelnõu, millest üks kohustab linnavalitsust alustama läbirääkimisi ühinemiseks Harku, Saue, Saku, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valla ning Maardu linnaga. Teise eelnõu kohaselt lõpetavad praegused linnaosad tegevuse ning linnaosavalitsustest kujunevad linnavalitsuse piirkondlikud osakonnad.

Savisaar: nemad räägivad, meie teeme!

Linnapea Edgar Savisaare sõnul tähendab reform tõhusamat asjaajamist ja väiksemaid valitsemiskulusid. Savisaar kirjutab oma blogis, et muude eesmärkide seas on sel reformil ka siht saavutada rahalist kokkuhoidu.

„Reform näeb ette kärpida valitsemiskulusid, et suunata vabanevad vahendid linnaelanike teenustesse – eeskätt sotsiaalteenustesse. Raskel ajal on meil vaja vähem bürokraatiat ja enam tõhusamat abi linnakodanikele.“

Vitsuti sõnul võimaldab algatatud reform saavutada praegusel kriisiajal ülivajalikku efektiivsuse tõusu.

„Peab odavnema avalik teenus ning paranema selle kvaliteet ja kättesaadavus nii Tallinna kui ka ümberkaudsete omavalitsuste elanikele ühistranspordi, hariduse, teedevõrgu planeerimise ja hooldamise, vee- ja kanalisatsioonivõrgustike rajamise ning üldplaneeringute osas,” ütleb Vitsut.

Vitsut meenutab, et üheksa aastat tagasi esitas tema eelkäija volikogus –  reformierakondlane Rein Voog – sama idee ajakirjanduses pealkirja all „Haldusreform võiks saada alguse pealinnast”. Samuti väitis Reformierakonna praeguse fraktsiooni esimees Remo Holsmer linnavolikogu istungil 28. augustil 2008, et Tallinn on sisuliselt kokku kasvanud oma naabervaldadega. Huvi on üles näidanud ka Harjumaa Omavalitsuste Liit, moodustades haldusreformi läbiviimiseks pealinnaregiooni töörühma.

Vähem poliitikat!

Täna on Tallinnas neli poliitilise juhtimise taset: linnavolikogu, linnavalitsus, linnaosavalitsused, linnaosade halduskogud. Savisaare kinnitusel kaoks selle reformiga kaks poliitilist juhtimistasandit ära. Piirkonnad keskenduks vaid linnaelanike teenindamisele. Seega liigub poliitika linnakodanikest kaugemale, teenindamine aga jõuab neile lähemale.

„See, ma usun, on linnaelanike soov,“ leiab Savisaar.

Välja kujuneb kümme linnavalitsuse piirkondlikku osakonda, mille teeninduspiirkonnas keskendutakse asumipõhisele toimimisele. Seniste linnaosade piirkondadele lisanduv Kadriorg hõlmab Kadrioru, Raua ja Torupilli asumi. Ülemiste piirkonda jäävad Uuslinna, Sikupilli, Sõjamäe, Mõigu ja Ülemiste asum.

Piirkondlikke osakondi hakkavad juhtima ametnikud. Eesmärgiks on seatud säästa 6% eelarve mahust. Vabanev raha suunatakse sotsiaalsfääri, mille tõhususe järgi valitseb kriisi ajal eriti kõrge nõudlus. 

Linnaosade reform on kavas lõpule viia tänavu 1. juuliks.

„Kriisi ajal tehakse radikaalseid ja kiireid otsuseid,” põhjendas Vitsut lühikest tähtaega. Samamoodi on eelarvekärpeid ja muid kriisiaegseid meetmeid põhjendanud ju ka riigivõimud.

Kn

Allikad:

Ester Šank, Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunik

Edgar Savisaare blogi

Jaga |