ETV sisetüli jätkub täie hooga

Ago Tuuling,      05. juuni 2002




22. mai Kesknädalas rääkisime üsna põhjalikult teravatest probleemidest Eesti televisioonis. Loomingulise reatöötaja keskmine palk jääb alla Eesti keskmisest, pahameel kollektiivis kasvab, konflikt administratsiooniga hõõgub ja ametiühingud tegutsevad endiselt vaata et põranda all. ETV juhatuse esimees Ilmar Raag teletöötajate palganõudmistele vastu pole tulnud ja hurjutab populaarse Knopka saate autorit ning ametiühingu peausaldusisikut Marika Tuusi küll ajakirjanduse kaudu, küll isiklikes vestlustes. Ametiühing ei tohi telemajas oma probleemidest isegi avalikult rääkida.
Kesknädal on seni ainsana avaldanud teletüli originaaldokumente. Tõime muutmata kujul ära ka Ilmar Raagi ja Marika Tuusi kirjavahetuse. Täna lisame veel kaks originaaldokumenti. Nendeks on kultuuritöötajate ametiliidu TALO pöördumine Ringhäälingu Nõukogu poole ja nõukogu vastus TALOle.
Pabereist peaks selguma ka riigivõimu suhtumine avalik-õiguslikku televisiooni ja selle loomingulise kollektiivi probleemidesse. Ühtlasi ka riigivõimu vahekord ametiühingutega.


Väljavõte TALO juhatuse
13. mai 2002.a. otsusest
olukorra kohta
Eesti Televisioonis

TALO juhatus

o t s u s t a s:

esitada Ringhäälingu Nõukogule järgmine kirjalik pöördumine:

TALO juhatus, arutanud läbi Ringhäälingu Töötajate Ametiliidu (RTAL) juhatuse esimehe ja töötajate peausaldusisiku Marika Tuusi poolt esitatud informatsiooni ja tutvunud saadud dokumentidega, tunneb tõsist muret avalik-õiguslikus televisioonis tööandja ja ametiühingu vahel väljakujunenud suhete üle.

Eesti Televisioonis ei ole käesoleva ajani saavutatud kokkulepet kollektiivlepingu sõlmimiseks vaatamata sellele, et ametiühing on püüdnud lahendust leida isegi riikliku lepitaja vahendusel. Eelneva alusel on Eesti Televisioonis katkenud töörahu. Kuna ametiühing on tõsiselt kaalunud streigi alustamise vajadust, avaldas Eesti Televisiooni juht Ilmar Raag suusõnalise informatsiooni töötajate palgatõusu kohta, kuid samas keeldus kollektiivlepingut sõlmimast. Samal ajal pakub Ilmar Raag palgatõusu alates 2003. a. 30. juunist inflatsioonikoefitsiendi ehk 4,5% ulatuses. RTALi juhatus ei saa selle ettepanekuga nõustuda, kuna pakutav summa, mida ei saa reaalselt käsitleda palgatõusuna, ei kataks viimaste aastate elukalliduse tõusu. Samas on ETV keskmine palk suurenenud viimase aasta jooksul 1700 krooni võrra, mida Ilmar Raagi sõnul on kasutatud uute töötajate töölepalkamiseks turuhindadega. Seega tuleb hinnata, et Eesti Televisioonis on kujunenud olukord, kus tööandja teadlikult ja tahtlikult keeldub tunnistamast ametiühingut kui töötajate esindust sotsiaalse dialoogi partnerina, ignoreerides ametiühingute õigust töötajate esindamisel.

TALO juhatus soovib, et Eesti Televisioonis saavutatakse kollektiivsele töötülile lahendus läbirääkimiste teel. Tulenevalt eelnevast ning arvestades asjaolu, et Eesti Televisiooni enamuse töötajate põhipalgad on kehtestatud 1997. aastal, peab TALO juhatus kahetsusega tunnistama, et kokkuleppele mittejõudmisel on töötajatel põhjus ja seaduslik õigus taotleda palganõudmisi streigi kaudu. TALO juhatus on valmis pöörduma kogu oma liikmeskonna poole Eesti Televisiooni töötajatele toetuse avaldamiseks.

TALO juhatus on tutvunud ka töötajatele esitatud töölepingu muudatustega ning leiab, et esitatud töölepingud sisaldavad ülepaisutatult ja seadusevastaselt töötajaid ahistavaid ja nende õigusi rikkuvaid sätteid, nagu näiteks tööandja ärisaladuse hoidmise, konkurentsi keelu ja töötajatele kohaldatavate sanktsioonide ja leppetrahvide osas.

Lubamatuks tuleb hinnata ka tööandja suhtlemist ametiühingu juhatuse esimehe/töötajate peausaldusisiku Marika Tuusiga. Tema ettekande alusel on tööandja tänaseks lõpetanud M. Tuusi poolt juhitud ja televisioonivaatajate poolt hinnatud saate "Knopka". Selle põhjuseks olevat asjaolu, et M. Tuus viis probleemi majast välja ning sellise töötaja saatejuhina kasutamisest on otsustatud keelduda.

TALO juhatus leiab, et M. Tuus on käitunud igati seaduslikult ja korrektselt ning püüdnud küsimusi lahendada läbirääkimiste teel. Kahjuks on just tööandja tegevus ja tegevusetus viinud probleemi riikliku lepitajani ja avalikkuse ette. Kokkuvõtvalt saab väita, et M. Tuusi tööalaste õiguste piiramine ja temale takistuste loomine on seotud tema tegevusega peausaldusisikuna.

Eelneva alusel on tööandja tegevuses mitmete seaduste rikkumise tunnuseid. Nagu näiteks töölepingu seaduse §10 ja ametiühingute seaduse §19, mille kohaselt on seadusevastane töötaja õiguste piiramine sõltuvalt töötajate huvide esindamisest. Samuti on tööandja rikkunud ametiühingute seaduse sätteid, näiteks §18, 20 ja 22, mis reguleerivad ametiühingu ja tööandja vahelisi suhteid.

Oleme sunnitud juhtima Ringhäälingu Nõukogu tähelepanu ka sellele, et haldusõigusrikkumiste seadustiku §184 märgiga 8 näeb ette halduskaristuse ametiühingute seaduse ülalnimetatud sätete rikkumise korral.

Avaldame veel kord kahetsust Eesti Televisioonis tööandja ja töötajate esindaja vahel väljakujunenud pingelise olukorra suhtes ning palume Ringhäälingu Nõukogult tõsist ja asjakohast suhtumist kujunenud olukorda ja teha Ringhäälingu Nõukogust kõik sõltuv, et lahendada Eesti Televisioonis kujunenud konflikt läbirääkimiste teel.

Käesolevast otsusest saata koopiad:
· ETV juhatuse esimehele Ilmar Raagile,
· Teadeteagentuurile BNS,
· Teadeteagentuurile ETA.

Lugupidamisega,

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)