Miks valitsus alahindab korrakaitsjaid?

Kui teha küsitlus „Kas tahate saada politseinikuks?", vastaksid vähemalt pooled eitavalt. Ülejäänutest umbes pooled arvavad: kui midagi  paremat pole, siis võiks ju proovida. Neid, kes tõesti tahavad pühenduda politseitööle, on üsna vähe ning kahjuks nendestki paljud ei sobi oma füüsiliste omaduste või iseloomu tõttu. Nii jääbki kõlblike ring üsna kitsaks. Kui arvestada ka politseitöötajate praegust madalat palka, siis peale patriotismi nagu polegi midagi, mis stimuleeriks seda rasket, ent väga vajalikku tööd tegema.

Aga nüüd tuleb meie valitsus välja otsusega „õigluse nimel" võrdsustada kõik pensionid ning kaotada politseinikele makstav eripension! Väide, et politseiametnikele väljateenitud aastate eest makstav pensionilisa tugineb „nõukaaegsele loogikale", on ebapädev.

Kuritegevus oli, on ja jääb valdkonnaks, mille vastu võitlemiseks vajame üha paremat kaadrit. Politseinike väljaõpetamiseks, korrakaitse järjepidevuse tagamiseks ja paremate töötulemuste saavutamiseks tuleb inimeste motiveeritust tõsta, aga mitte otsida järjekordset kärpimiskohta. Selline „kokkuhoid" on vesi kurjategijate veskile! Politseikaadri voolavus suureneb, ametisse tuleb üha enam juhuslikke inimesi, suureneb korruptsioonioht. Eeldatava kokkuhoiu ja „õigluse jaluleseadmise" asemel kaotavad riik ja rahvas nii materiaalselt kui ka moraalselt.

Tõsiselt tuleks kaaluda, kuidas peaksid hakkama välja nägema nii politsei kui ka päästeameti töötajate pensionisambad, kuid praeguse pensionisüsteemi lõpetamine paremat välja pakkumata on Eesti sisejulgeolekule kindlasti ohtlik.

VILLI KASK, ekspolitseinik, Keila, Harjumaa

[illustratsioon]  Pikaajalise politseiteenistuse teenistusmärk - 30 teenistusaastat.

Jaga |