Reformierakond on Eesti riik ja Eesti riik on Reformierakond!

Selle valguses tundub Lääne-Viru maavanema jaanipäeva eelne otsus vabastada ametist  maavalitsuse nõunik, kes julges selles küsimuses oma arvamust avaldada, veelgi jaburam.

Teatavasti avaldas Lääne-Viru maavanema nõuandja Urho Rättel Eesti Päevalehes arvamusartikli, milles laitis õiguskantsleri tegevust. Rättel kritiseeris õiguskantsler Indrek Tederi sõdimist Narva piiripunktis eelisjärjekorras viibivatelt autodelt tasu võtmise vastu. Probleem, millest maavanema nõunik rääkis, on tõsine ja puudutab Virumaad tervikuna. Vene turistid ei pääse või pääsevad raskustega Eestisse. Virumaa ettevõtted kaotavad raha, inimesed kaotavad töö, millest tekivad uued sotsiaalsed probleemid. Kahetsusväärne, et Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum sellest aru ei saa või ei taha aru saada, seades parteipoliitilised huvid virulaste huvidest kõrgemale.

Veel samal päeval olevat õiguskantsler helistanud maavanemale ning pärinud juhtunu kohta aru, mille peale Lääne-Viru maavanem otsustas ametniku ametist päevapealt lahti lasta.

Kas Reformierakond võrdub Eesti riigiga?

„Reformierakond on Eesti riik ja Eesti riik on Reformierakond" on tees, mis kumab läbi oravapartei poliitikute hiljutistest sõnavõttudest. Millegipärast on just viimasel ajal niivõrd palju kuulda, kuidas erinevad reformierakondlasest riigi ja kohaliku tasandi poliitikud süüdistavad Eesti riigi vastases tegevuses ja meelsuses kõiki, kes julgevad Reformierakonda kritiseerida.

Mäletame, kuidas reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi ajas Eestist minema neid Eesti Vabariigi kodanikke, kellele ei meeldi Eesti riigi ehk Reformierakonna poliitika. Kas niimoodi käitub demokraatlikku riiki esindav minister?

Mind ei šokeerinud Lääne-Virumaa maavanema Einar Vallbaumi reaktsioon maavalitsuse nõuniku tõde paljastavale arvamusloole. Lääne-Viru maavanema süüdistus oma alluvale kõlas: riigireetur. Nõunik julges nimelt avaldada alternatiivse seisukoha õiguskantsleri tegevuse suhtes. Pole vist mõtet siinkohal küsida, et kuhu jääb siis ühe demokraatliku riigikorra lahutamatu osa - sõnavabadus? Tundub, et Lääne-Viru maavanem on selle sõna tähenduse juba ammu unustanud. See ei ole tema erakonnas lubatud, mida väljendas ülihästi ka poliitteater Ühtne Eesti.

Lääne-Viru maavanem piirab sõnavabadust

Teatavasti ei ole sõnavabadus pelgalt põhiseaduslik õigus, vaid see on tihtipeale ka kodanikujulguse ja -algatusega seotud käitumine, mida demokraatlik riik peaks kindlasti ainult soosima, mitte alla suruma.

Nõustun Tallinna Tehnikaülikooli Avaliku Halduse Instituudi direktori Rainer Katteli seisukohaga, et ühes demokraatlikus riigis on ametnikul kindlasti potentsiaalselt konflikte sisaldav positsioon, kus ta peab täitma seadusi ja ettekirjutusi, kuid oluline on see, et samal ajal peab ta olema ka kriitiliselt mõtlev riigiteenistuja.

Niiviisi käitudes ei teegi Lääne-Viru maavanem enam saladust sellest, et ta unistab Pätsu-aegsest vaikivast ajastust. Oli see ju meie esimene president, kes omal ajal isegi Riigikogu laiali saatis, kuna too ei mõelnud päris nii, nagu oleks pidanud.

Õiguskantsleril on suured teened Reformierakonna ees

Samas, ega siis orav (Vallbaum) saa lasta teisele (küll veel kapis olevale) oravale (õiguskantsler) liiga teha. Antud kontekstis tegi liiga tõde. Pealegi, õiguskantsler Tederil on ju suured teened Reformierakonna ees, sest just tänu tema osavale ja kavalale advokaaditööle istub Siim Kallas Brüsselis hea elu peal, mitte Tartu vanglas kord kaduma läinud 10 miljoni dollari pärast.

Tuletan siinkohal maavanemale meelde, et kodanik jääb kodanikuks ka riigi või kohaliku omavalitsuse ametis. Ka kõik õigused ja kohustused jäävad alles. Nende hulgas ka üks inimõigustest, milleks on sõnavabadus. Vabadus omada oma arvamust. Reformierakonnas on opositsiooniline mõtlemine keelatud, aga lootus sureb viimasena. Kui sõnavabadust ei oleks, ei oleks ka demokraatlikku Eesti Vabariiki, millesse ma siiralt usun.

(Toimetuselt: Siret Kotka arvamusavaldus ilmus ka „Virumaa Teatajas")

Jaga |