Kodurahufoorum: rikkus muudab demokraatia meeldivaks

Rahvusraamatukogu suures saalis peeti 13. märtsil neljandat kodurahufoorumit, sedakorda pealkirja all „Demokraatia kasutamata võimalused Eestis“. Oma seisukohti tutvustasid kultuuripsühholoog Linnar Priimägi, ajaloolane Sergei Stadnikov, Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Rein Toomla, ajakirjanik Aleksandr Shegedin ja filosoofiaprofessor Jevgeni Golikov. Foorumil küsiti: kui kaugele on Eesti jõudnud demokraatlikus arengus, mida arvab demokraatiast eestimaalane ning kas ta hoolib pakutud demokraatiavõimalustest?

Avakõnega esinenud Tallinna linnapea Edgar Savisaar märkis, et venekeelne noorsugu on sunnitud Eestis tegema rohkem rasket füüsilist tööd kui eestlased. Uuringu järgi on tööturul eesti noorsoo seas „valgekraesid“ 37 protsenti, aga venekeelsete noorte hulgas enam kui kaks korda vähem – 16 protsenti.

Rein Toomla analüüsis mitmele uuringule toetudes eestimaalaste vaateid demokraatia suhtes läbi aastate. Tema hinnangul on demokraatiaga rahulolejate hulk Eestis aasta-aastalt kasvanud. Kui 2003. aastal oli siinse demokraatiaga rahul ligikaudu 40% inimestest, siis 2007. aastal tõusis see näitaja 60 protsendini.

„Samas kolmandik Eestis elavaid inimesi ihaleb pigem kõva-käe-poliitikat. See on suur hulk inimesi, mistõttu poliitikutel tuleks tõsiselt järele mõelda,“ arvas Toomla. Ta arutles, kas valimistes osalejad on demokraatlikumad kui passiivsed valijad. „Vaesem inimene kehitab riigis valitseva demokraatia peale märksa enam õlgu kui jõukas, seega – raha mingis mõttes tingib demokraatia.“

Toomla püstitas hüpoteesi, et Eestis elavad Venemaa kodanikud ja kodakondsuseta isikud ihkavad kõva-käe-poliitikat, sest nad peegeldavad Venemaa autokraatlikku süsteemi. „Venelastest Eesti kodanike ja Venemaa kodanike vaheline üksteise mittemõistmine on suurenemas,“ lisas ta.

Foorumi tava kohaselt avati seekordki pärast ettekannete ärakuulamist avatud mikrofon. Kõnelejad soovisid, et üha multikultuurilisemaks muutuvas Eestis oleks erinevatel teadetetahvlitel ja siltidel lisaks eesti keelele info ka inglise ja vene keeles. Püüti leida lahendust küsimusele: kuidas muuta Eestit venelastele kodusemaks, ilma et eestlased peaks ümber korraldama oma väljakujunenud elustiili?

Esimest korda kutsuti kodurahufoorum Tallinnas kokku mullu 4. mail. 2. juulil toimus teine ja 12. oktoobril kolmas foorum. Foorumi eesmärk on arendada eri kogukondade sisulist dialoogi ning analüüsida integratsioonipoliitika probleeme, vajakajäämisi ja võimalikke arengusuundi.

Jaga |