Kas Ühtne Venemaa saab võimule?

KADRI JÕGI,      03. detsember 2003


Praegu on Venemaa poliitilises elus ärevad ajad - ukse ees on 144 miljoni elanikuga riigi esinduskogu valimised. Enamik poliitanalüütikuid kaldub arvama, et suure tõenäosusega võidab 7. detsembril toimuvad ülevenemaalised riigiduuma valimised ülivõimas isamaaline partei Ühtne Venemaa. Kas sellest tuleb aga ülekaalukas võit, selle kohta on erinevaid arvamusi.

Valimisvõitluse eesrindlased ja favoriidid
Ei tohi ära unustada, et lisaks bürokraatidele ja julgeolekuorganite töötajaile, kellest Ühtse Venemaa liikmeskond peamiselt koosneb, on Venemaa vananeva elanikkonna seas ka veel suur hulk pensionäre ja neid, kellel on nostalgiliselt meeles noorusaastad kuldsel nõukogude ajal. Seega tuleb pöörata tähelepanu ka Venemaa komparteile (KPRF), millel on traditsiooniliselt olnud väga suur toetajaskond. Praegusel hetkel kõigub selle partei toetus erinevate statistiliste uurimuste andmeil 20% piirimail, mis on ligikaudu võrdne Ühtse Venemaa toetajaskonnaga. Samas - kas saavad kommunistid vastu parteile, mida toetab president isiklikult, osaledes isegi partei kongressil, vaatamata oma apoliitilisusele? Teisest küljest laienevad ka kommunistide read järelkasvu näol, milleks on komsomol.
Valimistel osalevad veel hästituntud ja reklaamitud Jabloko ja Paremjõudude Liit (SPS). Mõlemal on hästi tuntud liidrid ning väljakujunenud toetajaskond. Jabloko on peamiselt linna intellektuaalide partei, SPS aga keskklassi ja väikeettevõtluse eest võitlev ühendus, kuhu kuuluvad viimasel ajal hästi silma paistnud Irina Hakamada, Boriss Nemtsov, Jegor Gaidar ja loomulikult suurreformaator Anatoli Tshubais.
Loomulikult ei saa ka ära unustada liberaaldemokraate (LDPR - Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei) eesotsas Vladimir Zhirinovskiga, kes elustab oma etteaimamatu käitumisega parlamendiistungeid juba mitmendat koosseisu. Ka tänasel päeval on selle partei toetajaskond stabiilselt 8% ringis, mis tagab neile pääsu duumasse. Sellele parteile annavad enamasti oma hääled protestimeelsed kodanikud.
Lisaks eelnimetatud tuntud parteidele osaleb valimistel ka suur hulk vähetuntud väikesi parteisid, nende hulgas Roheliste blokk, Agraarpartei, Rahvuslik Partei jt. Nende parteide võimalus riigiduumasse pääseda on üldiselt minimaalne ja pigem toimivad need kui suurte parteide häälte ärakorjajad. Näiteks Rahvuslik Partei, mis on radikaalvasakpoolne uus partei, moodustati justkui kommunistide kiuste - mõlemad ju jahivad vasakpoolsete hääli. Kuna Venemaal on eriti noorte hulgas tendents vasakpoolsusele (sarnaselt Euroopaga), siis on vasakpoolsete valijaskond küllaltki suur.

Valimiste peateemad
Nende valimiste teemasid on mitmeid, näiteks armeereform, millest viimasel ajal on väga palju juttu olnud. Küsimuseks on, kas Venemaal on vaja palgaarmeed või jätkub vanaviisi nekrutite võtmine? Praegune kaitseministeerium ja valitsus koos presidendiga on üldiselt seisukohal, et 2007. aastaks viiakse reform lõpule ja Vene armee koosseis peab siis ulatuma veidi üle miljoni.
Teiseks üleüldiseks teemaks on oligarhid ja nn loodusvarade rent. Nimelt pooldab enamik parteidest vähemal või suuremal määral loodusvarade kaevandamisest (sh nafta pumpamisest) saadavate tulude kõrgemat maksustamist, seega oligarhide tulude kärpimist. Venemaa on ju üks vähestest riikidest maailmas, kus loodusvarad on erakätes ning kus riik saab nendest tulu vaid maksude näol.
Praegu ei ole veel teada, kas Venemaa kodanikke köidavad rohkem isamaalised plakatid ning ühtsust rõhutavad loosungid või hoopis lubadused edendada väikeettevõtlust ja kärpida suurärimeeste sissetulekuid. Kuidas täpselt venemaalased otsustavad ja millised poliitikud täidavad riigiduuma 450 kohta, selgub juba peagi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)