Kas vabadusest võrsub tõde

Sergei Soldatov,      26. veebruar 2003


Avalik kiri Eesti üldsusele
Meenutusi ja mõtisklusi
Seoses T. Kelami raamatu "Eluloointervjuu" ilmumisega (SE&JS, Tallinn, 1999)
Avaldatud Kesknädalas 1999. aasta augustis

…Kelamit vabadusliikumise ringkonnad ei tundnud. Teda teati ainult huvitavate UFO-alaste artiklite autorina, mis avaldati ajalehes Edasi. Kuna mõned tema poliitilised mõtteavaldused olid mulle sümpaatsed (mis tundusid samal ajal naiivsete ja kitsarinnalistena!), siis otsustasin ta värvata meie Liikumisse (nn "sümpaatikute" ehk "poolehoidjate" tasemel), mitte aga pühendada meie saladustesse.

Vabadusvõitleja Tiit Madissoni arreteerimise asjaolud 1996. aastal.
Vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist külastasin Eestit, andsin intervjuu Vikerraadiole ning kohtusin mulle lähedaste inimeste ja kaasvõitlejatega. Külastasin ühes Mustamäel asuvas korteris ka Tunne Kelamit. Kummaline oli avastada endise, minusse väliselt küll alati heatahtlikult suhtunud inimese asemel ühte kalgistunud ja tõrjuvalt külma r-r-r-rahvuslikku parteifanaatikut. Tõsi küll, meie mõttekäigud paljus ei ühtunud.
Mulle omistatakse mõnikord müstilist nägemisvõimet. On see nii või teisiti, aga selgelt tajusin tol ajal, et "ketserina" saadaks ta mind, tingimuste saabumisel, kõhklemata tuleriidale. Mõtlesin tollal, et võim, mille ta oli saavutanud ERSP ideoloogilise suunajana, oli ilmselt juba põhjalikult mürgitanud tema teadvuse. Otsustasin, et säärased tiivutud kohtumised ei tohiks minu elus küll korduda!
Pole ka ime, et Urmas Oti küsimusele: "Mis Soldatovist hiljem on saanud?" vastas ta ähmaselt ja põiklevalt: "Ta läks Vaba Euroopa juurde, aga kas ta praegu ka veel seal on, ma ei tea." (lk 85) Imelik, olin ma siis "Vaba Euroopa juures" öövahiks, oli mu perekonnanimi muutunud ehk aadress kadunud?!… Ka pole ma siit kurbuse orust paremasse maailma ikkagi veel üle asunud…
Ja vaat sulle säh! - ilmselt ongi see "tuleriit" hiljuti leekinud… ehapaistel…
Oma memuaarteoses mainib Kelam Tiit Madissoni nime ainult ühel korral, suuremeelselt teatades urbi et orbi ning austatud lugejaile, et ta ei pea Madissoni oma vaenlaseks (lk 148). Seejuures pole ta leidnud ühtegi vabandus- ega kahetsussõna! Ilmselt pole Vivekananda kuue köite lugemine ja osalemine meie filosoofilistes loengutes mingit vilja kandnud.
Hiljuti saadeti mulle ülipõnev Tiit Madissoni 302leheküljeline raamat "Riigipööraja märkmik", Lihula, 1999, mis mu ihul küll kananahka tekitas. Leheküljelt 112 ilmneb, et just Kelam oli see, kes Eesti Kaitsepolitsei ülemale Jüri Pihlile Madissoni kirjutise "Eesti Saatus?" mais 1996 isiklikult üle andis, seejuures oma ametikohast tulenevat kaalu ja autoriteeti kuritarvitades…
Kui see kõik vastab tõele, siis jääb mu keel küll kurku kinni!
Selle Kelami "õilsa teo" alusel arreteeriti Tiit Madisson, teenekas vabadusvõitleja ja ühiskondlik tegelane, abielus olev inimene ja kahe lapse isa, ning paigutati "ohtliku riigikurjategijana" Tallinna keskvanglasse. Seal pidi ta vaevlema üle 1,5 aasta. Ka "liberaliseerunud" vangla jääb ju ikkagi vanglaks!
Kõik see tähendab teiste sõnadega, et mitte nn paljuleierdatud "endine kommunist", vaid viimase aja tuntud rahvuslik tegelane saadab teise rahvuslase ja endise poliitvangi vangistusse vabariigis, mille eest viimane seisis ja mille teostumise nimel ka vabaduse kaotas!
Kardan, et säärased "vägiteod prestiizhi kaitsmise" ettekäändel võivad kujuneda sooritajale selleks apelsinikoorikuks lossi parkettpõrandal, millel uhke ja laiutav tantsija saatuslikult libastub…

Avaldatud Sergei Soldatovi mälestuseks

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)