Koolmeistri suur juubel - Väino Ratassepp 80

Eks ole igal alal omad meistrid, kuid igaühele nii austavat tiitlit ei anta. Väino Ratassepp on selle  kuhjaga ära teeninud.

Pöide köstri Eduard Ratassepa ja tema kooliõpetajast naise Maria Ratassepa perest on tulnud nii palju kooliga seotud inimesi, et neist jätkus kunagi terve raadiosaate tegemiseks. Õpetajad on ka Väino tütred Marge Toome ja Liina Paroll ning nende tütred Kail Paroll ja Kati-Mai Toome.

Väino oli oma vanemate kuues laps ja kuigi ta kasvas üles tollastes mitte just kõige kergemates oludes, sai ta Tallinna Õpetajate Instituudi lõpetamise järel 1952. aastal bioloogia-geograafia-keemia õpetaja kutse. 1956. aastal aga lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-loodusteaduskonna ning sai diplomeeritud bioloogia- ja keemiaõpetajaks.

Õpetajaks on ta jäänud tänaseni. 58 tööaastat on tõenäoliselt omamoodi rekord, mida enamik tänastest õpetajatest ette ei kujuta.

Väino esimene töökoht oli Tallinna 21. keskkool, seejärel Tallinna 16. keskkool. 1961. aastal algas teadustöö Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudis (PTUI). 1974. aastal kaitses  Väino Ratassepp kandidaadikraadi keemia õpetamise metoodikast professor Aarne Tõldsepa juhendamisel.

Aastatel 1982-1993 Väino Ratassepp töötas Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, pärast selle reorganiseerimist oli Eesti Hariduse Arenduskeskuse osakonnajuhataja  ja teadusdirektor. Alates 1993. aastast töötas keemiadidaktika dotsendina Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja õpetas mitmes koolis: 22. keskkoolis, Tallinna Kõrgemas Tehnikakoolis, Rummu erikoolis. Praegu õpetab ta keemiat Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Ehituskoolis. Uskumatu, aga tõsi.

Väino on inimene, kes oskab õpetada igasuguseid õpilasi, nii tavakoolis kui ka kutsekoolis. Ta oskab nõu anda nii tudengile kui ka tegevõpetajale, ja eks ikka seetõttu, et tal on, millest rääkida ja mida soovitada. Selliseid inimesi on Eestis vähe, kes tegevõpetaja töö kõrval on suutnud teha tulemuslikku teadustööd ja samas osanud kasutada oma uurimistöö vilju parimal võimalikul viisil.  Õpilaste sõnul oskab õpetaja Ratassepp keemia nii huvitavaks teha, et teda kuulatakse, ja mis kõige tähtsam - õpetatavast tahetakse aru saada.

Ometi on Väino Ratassepa suurim panus Eesti pedagoogikasse seotud ainekavade ja õppekirjandusega ning nende koolikõlblikkuse selgitamisega koolieksperimendi kaudu. Tema esimene keemiaõpik koostöös Karl Prinkmani ja Hergi Karikuga ilmus 1962. aastal. Sai selgeks, et enne kirjastamist kooliõpiku või töövihikuna on kõiki õppematerjale otstarbekas katsetada. "Eiseni aeg" Eesti hariduses aitas säilitada hea emakeelse hariduse ja eestikeelsed õpikud kõikides koolides üle Eesti. PTUI tollane tegevus väärib vähemalt taasavastamist! Väino Ratassepa seni viimane õpik kannab aastanumbrit 2004. Eesti Keemiaõpetajate Liidu tunnustuskiri elutöö eest keemiaõpetuse arendamisel pärineb aastast 2007.

Tallinna Muusikakeskkoolis õpetades sai hoo sisse Väino Ratassepa ammune muusikaharrastus. Keemik Borodini kombel pole ta veel ooperit kirjutanud, kuid 2008. aastal sai tema laul "Üks heli, üks mõttelend" üle-eestilisel lauluvõistlusel II koha; tema laule ja luuletusi on esitatud kontsertidel. [Laulu "Kallistagem!" noot ilmus Kesknädalas 16.9.2009 - Toim.]

17. aprillil saab austusväärt teadlane ja koolMEISTER 80, ning seda tähistatakse autorikontserdiga. Soovime juubilarile tervist ja jaksu, et ta jõuaks meie kõigi rõõmuks ja õpetuseks üksikasjalikult kirja panna kõik, mida tasub möödunud aegadest teada ja mäletada.

URVE LÄÄNEMETS, õpetaja

Jaga |