Valimisaasta väljakutsed

Kõigepealt räägiksin hinnatõusust. Sotsiaalteadlased väidavad, et tegelik valimisotsus tehakse tulevikule mõeldes. Meie kõigi jaoks olulist mureuudist, et Eesti Pank alandas 2011. aasta majanduskasvu prognoosi ning tõstis hinnatõusu ennustust, kajastasid päevalehed ja teleuudised tagasihoidlikult.

2010. a pürgis Eesti hinnatõus Euroopa esimeste sekka. Seda vedas mootorikütuse 20,1%-line, elektri, soojusenergia ja kütte 6,9%-line ning toidukaupade 3%-line kallinemine ehk teiste sõnadega ‒ süüdi on valitsuse poolne aktsiiside tõstmine, käibemaksu erisuste kaotamine ja käibemaksu tõstmine.

Vaidluskoht valimistel seisneb selles, kas suur koorem, mis on tarbimismaksudega pandud lastega peredele, väiksema sissetulekuga töötajatele ja eakatele saab alandatud - nii nagu soovib Keskerakond ‒ või vastupidi, Reformierakond jätkab endale meelepärast poliitikat kaudsete maksude edasise tõstmisega.

Eesti Panga ennustus, et 2011. aasta hinnatõus on veel veerandi võrra suurem kui möödunud euro-eelsel aastal, vihjab, et Lipstoki majas ei oodata valitsust, mis hinnatõusu ohjata sooviks.

Teiseks tööpoliitikast. Siin on Keskerakonna eesmärk viia meid lähemale Põhjamaade heaolumudelile, kus maksukoormus on õiglane ning tööpoliitika pole kaldu üksnes tööandja suunas, vaid arvestab ka töötajaid. Hoiatasime juba kaks aastat tagasi, kui valitsus võttis vastu uue töölepinguseaduse töötajate koondamise odavdamiseks ja kergendamiseks, et see muudab Läänemere mõtteliselt laiemaks - töötajate õigused vähenesid, ebakindlus kasvas.

Kui enamikus Euroopa Liidu riikides asus riik kriisiaastatel ise aktiivse tööturupoliitika ja majanduse elavdamise pakettidega tööpuuduse vastu seisma, siis meie valitsus valis mitte midagi tegemise tee. Seega saime lisaks hinnatõusudele ja majanduslanguse sügavusele ka tööpuuduse arvestuses Euroopa esikolmikusse.

Kuigi tööpuudus on aasta lõpukuudel ametlikult alanenud, siis kipub see olema näiline. Samal ajal kui Töötukassa kustutas ametlikust töötute registrist 25000 inimest, tekkis Maksu- ja Tolliameti andmetel juurde vaid 6000 uut töökohta. Kaduma jäänud Viljandi linna jagu rahvast polegi nagu enam meie valitsuse mure. Majandusteadlased hoiatavad, et tööpuuduse vähenemise allikaks kipub aina jõulisemalt saama eestlaste välismaale tööleminek.

Keskerakond on seda meelt, et tööpuudus iseenesest ei lahene. Meie algatatud töökohtade loomise seadus nägi ette nelja meedet inimeste tööleaitamiseks. Seejuures on isegi uuesti tööle aidatavale inimesele maksusoodustuste tegemine riigieelarve seisukohast märksa mõttekam, kui inimese tegevusetult koju unustamine või välismaale peletamine. Töötav inimene saab anda oma panuse majanduse taastamiseks, ka sotsiaalmaksust vabastamise korral maksab ta endiselt tulumaksu ja tarbimismakse, samas ei vaja ta enam sotsiaaltoetusi. Kui valijad peaksid märtsis olema passiivsed ja mitte muutusi nõudma, siis võib kindel olla, et kõrge tööpuudus jääb Eesti pärisosaks veel aastateks. Keskerakond leiab, et tõhusa tööpoliitikaga ei anna enam viivitada, sest liialt paljud kodumaal töö kaotanuid on leidmas uut ametit välismaal.

Kolmandaks maksudest. Senine lihtsakoeline maksusüsteem on pannud raske koorma väikesepalgalistele ning jätkab kingituste tegemist jõukamatele. Meie eesmärk on muuta maksusüsteem põhjamaiselt solidaarseks, millest võidaks kõik, kes teenivad alla keskmise palga. Solidaarsus tuleb siis, kui ka maksumaksjad soovivad oma panuse anda. Lõppkokkuvõttes ei ole ju ka jõukate inimeste eesmärgiks elada riigis, kus haridus, turvalisus ja tervishoid on nõrgad ning kust noored inimesed kipuvad lahkuma. Lahkumise meelissihtpaikadeks on aga just needsamad riigid, kus kehtib astmeline tulumaks.

Arengufond on hoiatanud, et kui jätkub tänane poliitika, on meie tulevik ohtlikult ääremaa nägu. Muutume Lõuna-Soomeks, kust noored lahkuvad paremat elu ja tööd otsima. Täna on võimalik seda trendi veel muuta. Keskerakond ütlebki valimistele minnes, et meile aitab hoolimatusest ja passiivsusest, me tahame aidata Eesti inimesi töötada, lapsi kasvatada ja väärikalt vananeda just siin, oma kodumaal.

Jaga |