Putin käib Helsingis, USA presidendid Eestis

Praeguse äreva olukorra põhjus on kindlasti majanduses, mis kidub – nii Ameerikas ja Euroopas kui ka Venemaal. Sellises seisus ongi eliidil lihtne leida välisvaenlane, keda süüdistada ja kelle vastu rahvas koonduks.

 Läheksin isegi kaugemale – paneksin kogu süü USA dollarile, mida on rahatrükiga märgatavalt nõrgendatud, et elada üle võlakriis, kuid mis on andnud soovimatuid tagasilööke üle kogu maailma. Näiteks Araabia kevad sai alguse protestist hindade ja elamiskulude tõusu vastu ning kukutas mitme riigi valitsused.

 Nõrk majandus on ka Ukraina sisekriisi põhjus. Selle mõjud jõudsid Venemaale, mis devalveeris veebruaris rubla, et saaks nüüd gaasi ja nafta müügist rohkem raha, mida siseriiklikult kulutada.

Võõrriigi eestkoste võtab vabaduse

Seekord kestis siis vabadus Eestis natuke alla 20 aasta, kui ansipism loobus meie oma kroonist ja andis riigikaitse võõrriigi eestkoste alla. Vaba saab olla vaid riik, mille pinnal ei ole relvastatud võõrvägesid.

 Venekeelsed väed lahkusid Eestist 31. augustil 1994. Ent 20 aastat hiljem, 2014. aastal on meie baasides uued võõrkeelsed väed, keda nimetame liitlasteks. Kui NATO-sse kuuluksid liitlased võrdsetel alustel, siis peaks ka USA pinnal leiduma mõni baas mõne Euroopa või Aasia riigi sõduritega. Mina sellist ei tea. Hoopis USA sõdurite saapad tallavad paljude riikide ja pea kõigi kontinentide pinnal. Minu jaoks on see märk parasiitlikust suhtest, isegi mitte sümbioosist (tulukooslus).

 Ameeriklased on nagu kaasaegsed roomlased. Tegelikult ongi NATO 5. artikkel ehk kollektiivkaitse täpne koopia roomlastelt, kes rajasid linnu ja provintse ning allutasid rahvaid nende eliidile kodakondsust andes. Kehtis põhimõte, et allutatud rahvad pidid andma sõdureid koos varustusega, keda sai kasutada Rooma impeeriumi laiendamiseks või kaitsmiseks „missioonidel“. Nende võime sel viisil asendada hukkunud armeesid tagas neile maailmavalitsemise.

USA nagu Rooma impeerium

Roomlaste kollektiivkaitset kardeti sedavõrd, et nad võitsid lahinguid isegi enne nende algust.

 Olen lugenud, et Rooma piire ähvardas vaenuliku rahva armee kümnete tuhandete sõdalastega. Rahu edasikestmist saadeti kehtestama vaid üks vana senaator koos teenriga. Läbirääkimised väejuhiga peeti senaatori telgis, ja nende nurjumise järel tõmbas ta odaotsaga maha ringi ümber väepealiku ja ütles, et tol on valida rahu või sõda Roomaga. Ka ringist lahkumine tähendas sõda. Väepealik valis rahu, lahinguvalmis armee pöördus tagasi ja teenri kirjeldusest jõudis see lugu läbi aastatuhandete tänapäeva.

 Nüüdisaegsed „roomlased“ saavad kõrvetada kõigis konfliktides ja nende ilmumine suurendab rünnakute ohtu (Afganistan, Iraak, Süüria, Liibüa). Nende sõdurid ei loo julgeolekut, vaid muutuvad hoopis rünnaku sihtmärkideks.

Eesti sai Vene impeeriumist vabaks relvadeta

Eesti sai venekeelse impeeriumi kaisust vabaks ilma sõjaväe ja relvadeta, seistes paljakäsi 20. augustil 1991 vastamisi relvastatud armeega. Võõrad relvad ja sõdurid on põhjus, mis suurendab verevalamise ohtu Eesti pinnal. Kes väidab vastupidist, on loobunud vaba Eesti mõttest. Rein Veidemann ja teised Ülemnõukogu saadikud omasid õigust iseseisvus taastada, aga neil pole mandaati sellest loobuda ja kutsuda siia võõrvägesid. Nende kirja võrdleksin kunagiste pärisorjadest talupoegade kirjaga heale tsaarile.

ERR toodab lausvalet, et häälestada eestlasi Venemaa vastu

Meid tahetakse häälestada Venemaa vastu ERR-is lausvalet fabritseerides. Näiteks väitis „Aktuaalne kaamera“ 30. augustil, viitega Anne Applebaumile, et võimalik on Venemaa tuumarünnak Baltikumi ja Poola pealinnadele. Teksti juurde näidati katkendit Vladimir Putini esinemisest Seligeri noortelaagris.

 Tegelikult rääkis Putin seal, et Venemaa ei karda kedagi ja teda ei saa sanktsioonidega nurka suruda ning et ta täiustab oma tuumarelvastust. Isegi Putini vihkajad peaksid mõistma, et tema huvides ei ole oma saatkondade, kümnete tuhandete Venemaa kodanike ja kodakondsuseta kaasmaalaste või Pronksmehe ja Lasnamäe kiriku hävitamine. Meid ajupestakse juba pealkirjades: „Teadur: Putin ei pruugi näha uut aastat presidendina“.

 Ehk kunagi saavad Eestis kokku USA ja Venemaa president – mitte nii, et Putin käib Helsingis ja USA presidendid käivad meil. Eralduspiiride tõmbamine ei lähenda rahvaid ja kogukondi, eriti aga naabreid. Veel ei ole hilja peatada rahu asendumine sõjaga.

VIRGO KRUVE, vaatleja

Jaga |