2008. aasta eelarve kava – mure mure otsa

OLEV RAJU,      10. oktoober 2007


1. osa

Valitsus esitas Riigikogule Eesti Vabariigi 2008. aasta riigieelarve projekti. Põhjalikum tutvumine sellega võtab tublisti aega, sest – järjekordselt! – on ära kasutatud suur enamik eelarve nn. baasseaduses sisalduvatest võimalustest teha eelarve vähem läbipaistvaks. Kuid läheb aega mis läheb, spetsialistid saavad varem või hiljem hakkama ka seekordse segasevõitu ja vastuolusid täis eelarve projektiga.

Normaalset eelarvet oligi seekord ülimalt raske kokku panna, sest suur osa koalitsioonileppe punkte ja valitsuse lubadusi lähtus jätkuvast ülikiirest majanduskasvust. Kuidas hakkab tegelikult välja nägema eelarve täitumine SKP väikese kasvu juures või isegi languses, on omaette ooper. Eelarvekavas see igatahes reaalset kajastust ei leia. Ja mis kõige olulisem – juba eelarvekava esialgselgi analüüsil torkab silma, et ühel tavalisel inimesel 2008. aasta eelarvest head loota pole.

2008. aasta eelarveprojekt on kõige vähem reaalne ja rahvale halvim taasiseseisvumisest peale, ületades selgelt senise halvima – 2004. a. oma. Seda kõike vaatamata asjaolule, et järgmisel aastal saab Eesti eelarve Euroliidult toetusi rohkem kui kunagi varem (ja ilmselt ka rohkem, kui kunagi tulevikus). Tuleval aastal moodustavad riigieelarve kaudu tulevad toetused kokku 10,9 miljardit krooni ehk peaaegu 8000 krooni iga elaniku kohta (imikud kaasa arvatud).

Eks siis opositsioonil tuleb ära teha valitsuse tegemata töö ja proovida eelarvearutelude ajal päästa mis päästa annab.

Ja veel – enne kui asuda sisulise analüüsi juurde. Kogu alljärgnev kajastab allakirjutanu, mitte mõne erakonna ametlikke seisukohti.

Ebareaalne eelarve tulude pool

Eelarve tulude poole üldmaht on 2007. aastaga raskesti võrreldav, sest, nagu öeldud, 2008. a. lisandub eelarvesse 10,9 miljardi krooni eest välisabi. Seetõttu ei tundugi eelarve tulude 17,6% kasv veel nii absurdselt suur. Kui aga vaadata maksutulusid (mis on paremini võrreldavad), kerkivad kohe tõsised küsimärgid.

Maksutulude kasvuks on 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga planeeritud 16,9%. Kui lugeda õigeks valitsuse pakutud SKP kasv 7,3% ja 7,4% hinnatõusu, jääb kaks võimalust. Kuna maksutulud ei kasva 7,3% + 7,4% = 14,7% (palun spetsialistidelt vabandust lihtsustuse eest, mille viga on õnneks väike, kuid võimaldab mitte kasutada tavalugeja jaoks „vastunäidustatud" astmeid ja logaritme), vaid 16,9%, siis on kaks võimalust: kas eelarvesse on sisse kirjutatud mitte just vähe summasid, mis tegelikult ei laeku, nn. "õhku"; või suureneb järgmisel aastal oluliselt maksukoormus. Tundub, et tegu on mõlemaga.

Kõigepealt on valitsus oma 2008. aasta prognoosides olnud ülioptimistlik. SKP kasvud on olnud 2006. aastal 11,4% ja 2007. aastal (prognoos) 8,1%.

2007. aasta kaks esimest kvartalit aga esialgsete andmete alusel (mida tavaliselt kiputakse lõpuks veidi allapoole korrigeerima) vastavalt 8,9% ja 7,6%. Seega on optimistlikud, majanduse ohumärke eiravad, nii 2007.a. SKP kasvuprognoos 8,1% ja eriti 2008. a. oodatav 7,3%.

1 protsendipunkti võrra väiksem SKP kasv aga on oma 2 miljardit krooni. Kui kasvutempo on valitsuse pakutu 7,3% asemel näiteks 6%, on eelarvesse oodata miljardi võrra vähem raha…

Kui aga SKP kasv on „vaid" Taani pakutud 4,5%, siis aga 2,5 miljardi krooni võrra…

Nullilähedasest kasvust või SKP vähenemisest ei taha isegi mõelda. Kahjuks on viimase aja kasvutempode vähenemine kiire ja ohumärke üha rohkem, nii et nn. musta stsenaariumi ei saa sugugi võimatuks pidada.

Tegureid, mis avaldavad mõju eelarve laekumistele ja mida prognoosides on valitsus olnud optimistlik, on veelgi. Täpsemalt allpool.

Maksukoormus kasvab

Reformierakonna lemmikjutt on aastaid olnud maksukoormuse vähendamine kui imerohi majanduse elavdamiseks ja elatustaseme tõstmiseks. Palju on tehtud propagandistlikku kära isiku tulumaksu vähendamise ja sellega kaasneva roosamanna ümber.

Tõepoolest, isiku tulumaksu peaksid maksumaksjad 2008. aastal tänu soodustustele ja maksumäära alandamisele maksma vähem kuskil 1,2 miljardit krooni. Samal ajal peavad suurenema ettevõtte tulumaksu (0,5 miljardi krooni võrra ehk 13,7%), sotsiaalmaksu (5,5 miljardit krooni ehk 19,9%), käibemaksu (3,0 miljardit krooni ehk 32,2%), aktsiiside (2,3 miljardit krooni ehk 32,2%) ja mitme "väikese" maksu nagu tollimaks, hasartmängumaks jne laekumised.

Kui võrrelda maksukoormust 2007. a ja 2008. a ühe elaniku kohta, näeme, et 2007. a laekus (peab laekuma, sest tegelik eelarve täitumine selgub alles 2008. a) riigieelarvesse makse iga elaniku kohta (imikud loomulikult ka) 52,2 tuhat krooni. 2008. aastaks on see kavandatud juba 59,3 tuhat krooni. Seega kasvab iga inimese poolt 2008. a riigieelarvesse makstav summa oluliselt kiiremini, kui on SKP kasv.

Sama tulemuse saame kasvutemposid võrreldes. Kui SKP kasv reaalselt peaks olema 7,3%, nominaalselt (koos inflatsiooniga) aga 14,5%, siis eelarve maksutulud kasvavad 16,9%. Seega 2008. a. maksukoormus kasvab ligikaudu 2 protsendipunkti!..

Huvitav, kus on praegu see osa pressist, mis veel aasta alguses kisas lausa kooris, et isegi 0,1% maksukoormuse kasvu on maailma lõpp??? Valige Reform, siis maksukoormus alaneb, valite Keski, siis kasvab! Kelle käsu peale seisavad nad nüüd lausa muinasjutulises üksmeeles, suu vett täis?!?

Kuidas tegelikult hinnata maksukoormuse tõstmise mõju ühiskonnale, eriti majandusele? Kahepidiselt. Maksukoormuse tõusust pole meil kahjuks pääsu. Me ei täida niigi veel mitmeid EL liitumislepinguga võetud kohustusi, mille kogumaksumus on üle 10 miljardi krooni. Täitma tuleb neid hakata varem või hiljem. Täita aga saame neid vaid maksukoormust märgatavalt suurendades, meeldib või ei meeldi. (Tegelikult ega eriti ei meeldi.) Kuid praegu on väga vale hetk maksukoormuse suurendamiseks. Maksude alandamine on tõesti üks majanduse elavdamise ja nende tõstmine üks jahutamise võtetest. Kuid jahutada majandust maksukoormuse suurendamisega just sel perioodil, kui kasvutempod niigi kiiresti alanevad….

Eriti paha on, et maksude tõstmisega toimub nende ümberstruktureerimine. Tulumaksu alandamisest võidavad kõige rikkamad. Aktsiiside tõstmisest, millest pealegi suur osa langeb kütuseaktsiisile ja mis kutsub esile nii hindade kui ka käibemaksu suurenemise, aga kaotavad rahvahulgad.

Esialgsete, ilmselt kaugeltki mitte kõiki tegureid sisaldavate arvestuste põhjal on piir kuskil 48 000–49 000-kroonise kuusissetuleku juures. Kes saab rohkem, võidab tulumaksu alandamisest rohkem kui kaotab aktsiisidest, käibemaksust jne. Kelle sissetulek on väiksem, see kaotab rohkem, kui võidab tulumaksu alandamisest.

Kuna keskmiselt hakkab elanikkond rohkem maksma, siis tuleb tavalisel inimesel kinni maksta mitte ainult keskmine maksukoormuse tõus, vaid ka kõige rikkamate täiendav lisatulu nende maksukoormuse alanemisest. Keskmiste inimeste ostujõu vähenemine maksude kasvu tagajärjel aga vähendab eelkõige siseturgu, olles heaks stiimuliks majanduslangusele.

„Elastne õhk"

Mis annab alust kahtlustada, et eelarvesse on hulgaliselt sisse kirjutatud „õhku", s.o. ebareaalseid laekumisi?

Ühest olulisest momendist oleme juba rääkinud – kui SKP kasvutempod ei ole nii suured, nagu valitsus plaanib (7,3%), siis iga vähem tõusnud protsent tähendab kuskil 900 miljoni krooni võrra eelarve vähemlaekumisi. 7,3% on aga 2008 a tingimustes ülioptimistlik SKP kasvu prognoos.

Kuid eelarve aluseks olev kavandatud suur SKP kasvutempo pole ainus küsitavus. Küsimus on ikkagi selles, kuidas reageerivad majandus tervikuna ja üksikud inimesed mitmete maksumäärade tõstmisele.

Reaktsiooni hindade, sissetulekute, maksude jmt majandusfaktorite muutusele mõõdetakse näitajaga, mille nimi on elastsus. Lihtsaim on selle olemust seletada hinnaelastsuse kaudu. Kui hind tõuseb näiteks 30,11%, siis kui palju väheneb nõudlus? Ilmselt väheneb, kuid see, et nõudlus väheneks samuti täpselt 30,11%, on suur juhus.

Eri kaupade puhul väheneb nõudlus erinevalt. Enamikel juhtudel vähem kui on hinnatõus (meie näites siis vähem kui 30,11%), suure erandina täpselt 30,11% (seda juhust nimetatakse ühikelastsuseks). Mõnel juhul reageerib turg ka tormiliselt, 30,11% hinnamuutust võib esile kutsuda ka 50-protsendise ja veel suurema nõudluse muutuse. Reegel on muidugi esimene variant, s.t. nõudlus muutub vähem kui hind. Reaktsiooni tugevust mõõdetaksegi elastsuse näitajaga. Kui mingi kauba elastsus on 0,2, tähendab see, et 1% hinnatõusu vähendab nõudlust 0,2%, 10% hinnatõusu 2% jne. Kui elastsus on 0,5, vähendab 10% hinnatõusu nõudlust 5% jne.

Nüüd tagasi maksude juurde. Kui tõstame aktsiiside määra 10 protsendilt 20 protsendini, ei tähenda see maksusumma kahekordistumist. Kuna aktsiisid suurendavad hinda, väheneb nõudlus täiendavalt maksustatud kauba järele, ja ka aktsiisi üldsumma mitte ei kahekordistu, vaid suureneb vähem.

Valitsus kavatseb suurendada aktsiise alkoholile, tubakale (viimast, muide, kohustab meid tegema ka liitumisleping ELga), elektrile ja mootorikütustele. Võib oodata, et nende tarbitav kogus väheneb ja tugevneb musta turu osakaal – kõik need (v.a. ehk elekter) on niigi musta turu lemmikud. Võib prognoosida nende üldise tarbimise teatud vähenemise taustal nn ametlikul turul müüdud koguste vähenemist ja musta turu osakaalu kasvu. Kõike seda arvestades tuleb valitsuse kavandatud aktsiiside kasvu summat lugeda ülioptimistlikuks, mis saab osutuda õigeks vaid kahel juhul.

Esiteks, selleks peab majanduses kestma hea situatsioon, mis tagab tulude kiire kasvu ja seega ka, vaatamata aktsiiside kasvule, tagasihoidliku nõudluse languse. Kuid null see langus pole mingil juhul; samuti tuleb arvestada nõudluse ümberorienteerumist neile kaupadele, mille hind ei tõusnud nii kiiresti kui aktsiisiga maksustatud kaupade hind.

Kõik see tähendab, et aktsiise ei laeku nii hästi, kui esimesel hetkel võiks oodata. Kümmekond aastat tagasi oli allakirjutanul tõsiseid raskusi selle elementaarse asja selgeks tegemisega ning paaril aastal jäidki alkoholi- ja ka tubakaaktsiisi laekumised riigieelarvesse kavandatust väiksemaks. Süüdistati salaviina ja -tubaka osakaalu suurt tõusu, aga ei saadud aru, et tegu oli eelkõige maksulaekumiste vale kavandamisega. Praegu on eelarve projektis müüdavate koguste teatud vähenemisega arvestatud, kuid ilmselt mittepiisavalt.

Teine tingimus, mis tuleb kindlasti täita, selleks et maksumäärade tõstmisega oleks võimalik oluliselt rohkem makse koguda, on efektiivne võitlus musta turuga; toimugu see mis tahes vormis.

(Järgneb)


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)