Tartu linnavalitsus on pulmaliste suhtes väiklane

Samas pole kombetalitused võõrad ka arenenud ühiskondadele ning paljud neist on levinud meil Eestiski. Kõige kauem on ajahamba murendavale toimele vastu pannud kombed, mis on seotud inimelu tähtsündmustega – sünni, surma ja pulmadega. Nii kingitakse katsikul käies lapsele nimeline hõbelusikas, abiellumisel aga pannakse pruutpaari sõrme kuldsõrmused. Ja eks ole lahkunuile hauatähise püstitamine üks iidne ja tänini püsiv komme.

Uued ja huvitavad

Kui enamik laialtlevinud kombeid on üsna vanad, siis tihti saavad populaarseks ka suhteliselt hiljuti kujunenud tavad. Mõned neist on juurutatud nimme juhtimaks tähelepanu mingile sündmusele või olukorrale, ühtaegu andes osalejaile võimaluse oma kohalviibimist jäädvustada.

Nii on hiidlased loonud uudiskombe, mille kohaselt Hiiumaa looduse kaitseks annetuse tegijad saavad saare keskele püstitatud sambasse lüüa omanimelise sepanaela.

Lisaks niisugustele vanadele pulmakommetele nagu pruudirööv, vankriratta korstna otsa sättimine või pruudipärja mahamängimine on nüüdki järjest suuremat populaarsust võitmas mingi olulise koha või sümboli külastamine pulmarongiga ja seal pildistamine või mingite sümboolsete toimingute talitamine.

Näiteks on Risti–Haapsalu maantee ääres kurepesapuu, mille juures pulmarongid on juba aastaid peatunud ja mille ümber pruutpaarid oma truuduse kinnituseks ja toonekure „moosimiseks“ värvilisi linte sidunud. Selliseid poste või puid leidub teistegi Eesti teede ääres.

Meie muukeelse kogukonna pulmalistel oli varem kombeks käia pildistamas Tõnismäe Pronkssõduri juures. Nüüd on selliseks objektiks valitud Russalka. Kuigi niisugune komme ei ole küll päris kohalikku päritolu, poleks põhjust seda taunida.

Tartus tõrjutakse tabalukke

Omapärase pulmakombe juurutasid aastaid tagasi tartlased. Selle kohaselt peatub pulmarong Emajõe silla juures ning pruuti-peigmeest kinnitavad oma abieluliidu püsivust sellega, et lukustavad silla piirdevõre külge taba ja viskavad siis võtmed vette. See nagu peaks neile enestele ja ka pulmalistele kinnitama, et abieluliitu ei kavatseta kunagi purustada.

Tõele au andes – taba-tava on levinud Tartust väljapoole. Samasuguseid tabasid ripub näiteks Keila-Joa rippsilla küljes.

Sel taval on man mõnevõrra igavikulist hõngu, sest metallist taba on ju tunduvalt püsivam kui siidlint. Nii saaks mõni eakas abielupaar kunagi näidata oma paigaldatud taba ka lastelastele või kuldpulmalistele.

Kui vaid neid tabasid ei tabaks mingi tahtlik hävitamine. Et nii võib aga tõepoolest juhtuda, seda tõestas tänavu Tartu linnavalitsus. Nad andsid välja üsna kaheldava väärtusega korralduse, et kõik tabad tuleb sillavõre küljest ära koristada. Põhjenduseks toodi asjaolu, et omavoliliselt pandud tabad risustavat linnaruumi ja takistavat sillavõre värvimist.

Selline korraldus tundub kõrvaltvaatajale küll mõnevõrra otsitud ja veider, sest tabalukk pole ometi rajatis, mis eemalt vaadates silma riivaks. Samas on hea tahtmise juures võimalik võret värvida nii, et lukud oma kohale jäävad.

Huumoriga tölpluse vastu

Tartu linnaisade otsust kuuldes kangastus mulle pilt Rakverest. Sealsetele noorpaaridele on keegi nutikas pulmavanem ette söötnud veel atraktiivsema kombe. Nüüd peatuvad pulmarongid Vallimäe juures ning pulmalised jalutavad Tauno Kangro modelleeritud pronkstarva manu, kus pruutpaar seob lindid või õhupallid vägeva pulli intiimsete kehaosade külge.

Nüüd on Rakvere lõuapoolikutel soodne võimalus välja mõelda uus põhjus tartlasi aasida. Näiteks: Rakvere linnavalitsus otsustas kõik lindid ja õhupallid ära koristada, sest pullil hakatakse mune värvima.

Nali naljaks, aga kui Tartu linnavalitsus tõsimeeli muretseb sillapiirete roostetamise pärast, siis pidanuks ta sellele rahva spontaansele algatusele reageerima kohe, kui komme tekkis ja andma teada, et selline asi on vastuolus linna heakorda tagava määrusega (kahtlen aga, kas selline klausel üldse kusagil kirjas on). Nüüd aastate pärast võitlusse asumine jätab küll üsna väiklase mulje.

Humoristidele jätkuks siin ainet küllaga. Võib-olla leidub mõni nutikas Tartu linnakodanik, kes esitab hagi linnavalitsuse vastu, nagu oleks too süüdi tema abieluõnne purunemises.

ENDEL RIHVK

Jaga |