Kus on Estonia huku aegsed ametlikud helisalvestised?

Juhtisin seni Eesti jaoks suurimas kriisiolukorras - 1991. aasta augustiputši ajal - valitsuse salajast sidekeskust ja koordineerisin mulle allunud kommunikatsioonistruktuuride tegevust. Seetõttu oman raadiosidealaseid oskusi. Kuuldes ringhäälinguuudistest, et laevaga juhtus merel õnnetus, asusin kohe endise professionaalse tegevuse juurde.

Kodus oleva raadiosidevastuvõtja abil hakkasin kuulama merepääste sidekanaleid ja peagi leidsin üles sageduse, kus kajastus päästmise põhitegevus. Kuigi elasin sel ajal Lõuna-Eestis, kuulsin suurepäraselt Stockholmis oleva päästekeskuse ja õnnetuspaigas tegutsevate laevade, lennukite ja kopterite vahelist sidet. Kõnelused toimusid põhiliselt rootsi keeles, millest ma ei saanud vähimatki aru, kuid huvist toimuva vastu lindistasin päästjate tegevuse kassettmagnetofonile. Salvestised on tänini säilinud. Hiljem, kuuldes selle õnnetuse mastaapsusest ja levima hakanud erinevatest versioonidest laevahuku põhjuste kohta, viisin  originaalsalvestused kodust minema. Samas olin kindel, et Eesti riik omab samasuguseid rannavalve või teiste sideteenistuste poolt salvestatud lindistusi.

Kahjuks eksisin Eesti Vabariigi sidealase haldussuutlikkuse suhtes. Senini olen ainult mina kui eraisik tutvustanud päästeteenistuste sidetegevust  parvlaeva hukkumisega seoses, tehes seda möödunud aastal "Estonia" hukule pühendatud konverentsil. Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks ei ole Eesti, Soome ja Rootsi riik tol ööl päästeteenistuste sidekanalitel toimunut avalikustanud. Ometi kõik neil kanalitel toimuv salvestatakse, ning lisaks olid päästmisel kasutusel ka paljud lennundusside sagedused, kus räägitut juba vähemalt pool sajandit ka ajaliselt fikseeritakse.

Loomulikult tegid päästjad oma keerulist ja rutiinset tööd, kuid igast leiust ja tegevusest merel kanti raadioside vahendusel koheselt ette juhtimiskeskusele. Nende sideseansside kuulamise ja ajateljele paigutamise abil on võimalik taastada kõik selle merepäästeoperatsiooni ajal toimunu, aga ka kõik päästetud isikud. Ükskord võiks ometi selgeks saada, kas kapten Piht ja mitmed teised laevalolnud pääsesid eluga või on tegu ainult väljamõeldisega.

Kui 1991. aasta augustisündmuste ajal suutis Eesti Vabariigi valitsuse sideteenistus jäädvustada iga Nõukogude armee sõjaväelaste poolt raadioeetris lausutud sõna ja seda veel pealegi mitmes erinevas asukohas, siis tekib tahtmatult küsimus, kuhu jäi kolme aasta jooksul Eesti Vabariigi kriisikommunikatsiooni-alane suutlikkus?

Hiljem olen fragmentide kaupa lasknud endale tõlkida tol saatuslikul sügishommikul raadioeetris toimunud tegevust ja alles praegu hooman, kui unikaalse sündmuse tunnistajaks ma olin.

Lugupeetud riigiisad! On saladusi, mis väärivad pikka aega saladuses hoidmist, kuid parvlaeva "Estonia" hukk küll nende hulka ei kuulu. Ükskõik millise riigi tegevuse tagajärjel see laev uputati, ammu on käes aeg tõde päevavalgele tuua.

AADU JÕGIAAS, Tallinn

[fototekst]  MEREHAUA HAUAKIVI: „Me hüüdsime teid, hõige jäi tuulde..."  -- kisendab graniit saarlaste kaotusvalu. Kuressaare, Kudjape kalmistu.

Jaga |