Agne Nelk tegi filmisarja Kultuurikatla põnevast ajaloost

Esimene lugu ELEKTER  jutustab  1912. aastal ehitatud elektrijaamast. Jaam sai nimeks Tallinna Linna Elektri Keskjaam ja juhatajaks valiti Evald Maltenek.  Esimene elektritarbija ühendati võrku 24. märtsil 1913.  Kui 24. veebruaril 1918 Vene sõjaväe lahkumisel toimus elektrijaama juures suur kokkupõrge,  siis tulevahetuses langes omakaitseväelane Johann Muischnek. 

Jaama uueks direktoriks saanud Aleksander Markson jäi sellele ametikohale 1941. aastani. Tänase Kultuurikatla paekiviseintega hoone oli elektrijaama katlamaja, mis valmis 1934. aastal. Esimene 15 elektriköögiga maja ehitati Tallinnas 1936. aastal. Moodi tulid elektrilokid! Sõjaolude tõttu jäi ellu viimata viie aasta arengukava, mis oli planeeritud  kuni 1951. aastani.

Järgmist Kultuurikatla maja ajalooetappi iseloomustab film SOOJUS.  Lahkuv punavalitsus hävitas osaliselt katlamaja. Tallinn jäi elektrita. Saksa okupatsiooni ajal hakati elektrijaama uuesti üles ehitama. Aga kui taganevad sakslased 1944. aastal tulistasid jaama merelt, said vigastada katlamaja hoone, kolm uuemat katelt ja metallkorsten. 

1945. aastal sai jaama nimeks Tallinna Energiarajoon. Kolm aastat hiljem valmis Baltimaade kõrgeim (102,5 m) tellistest korsten. Viiekümnendate alguses hakati rakendama hüdraulilist tuhaärastust ja lõppes tuha transport mereranda. Praegune Linnahall ongi ehitatud sellele tuhaväljale. Elektrijaama kasutegur hakkas aga ajapikku ajale jalgu jääma ning seetõttu plaaniti jaam muuta soojust andvaks ettevõtteks.

1957.  muutus maja Tallinna Soojus- ja Elektrijaamaks. Põlevkivi kasutamine jaamas lõppes 1965. aastal.  Elektrienergia tootmine lõpetati 1979. aastal, mil oli käiku minemas Iru Elektrijaam. Kunagisest elektritootjast  oli nüüd saanud soojust tootev  ettevõte ja 1982. aastal sai nimeks Tallinna Soojusvõrk.

Absoluutse tõe kolmas dokumentaalfilm KULTUUR on lugu Kultuurikatla sünniloost. Jutustaja hääl toob detailitäpsusega ja tõe huvides neutraalse esitusega hulgaliselt fakte, arve ja isiksusi. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist sai hoone taas Tallinna linnavalitsuse omandiks ja jäi Tallinna Soojuse kasutuses reservina aastateks seisma.

Veronika Valk pani oma magistritöös kirja esimesed ideed sellest, et vanasse elektrijaama võiks luua kultuurikeskuse. 2000. aastal võitsid Tallinna mereäärse ala planeerimise arhitektuurikonkursi Veronika Valk ja Villem Tomiste. 2006. aastal  asutati MTÜ Kultuurikatel, mille juhatuses on tänapäevani Veronika Valk, Peeter-Eerik Ots, Maria Hansar ja Andres Lõo. 

Aasta hiljem võeti korsten, estakaad, gaasimahuti ja katlahoone muinsuskaitse alla, sellest ajast on käinud nimetatud hoonete asjaajamine linna Kultuuriameti kaudu. Kultuuripealinna 2011 projekti raames eraldas linnavalitsus Kultuurikatla väljaehitamiseks 30 miljonit krooni. Arhitektuurikonkursi võitsid Kavakava arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil.

Aastal 2011 võttis sihtasutus Tallinna Kultuurikatel kompleksi haldamise üle ja alustas renoveerimistöid. Tänu SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liikme ametisse astunud Väino Sarneti aastasele  aktiivsele tegevusele sai Kultuurikatel täies ulatuses tegevust alustada. 2015. asus sihtasutust juhtima Liina Oja. Kultuurikatlast sai Tallinna südalinna mereäärses piirkonnas asuv populaarne loome- ja kultuurikeskus.

Ligitõmbavuse suurendamiseks paigaldati korstnasse Euroopa kõrgeim Foucault’ pendel, mis jääb avalikkusele tasuta avatuks. Huvitava linnaruumi moodustab ka Kultuurikatla ümbrus – Kultuurikatla Aed, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Energia Avastuskeskus ja kultuurimälestis Linnahall.

Filmide režissöör ja jutustaja teksti koostaja Agne Nelk on sündinud 8. juulil 1978, saanud keskhariduse Rakvere Gümnaasiumis. Õppinud Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonnas telerežiid, seejärel sama õppeasutuse magistriõppes filmikunsti. Täiendanud end paljudel keelekursustel, TV- ja filmiprodutsentide majandusalasel täienduskursusel. Töötanud mitmetes firmades loovjuhina,  produtsendina, režissöörina.

TÕNU VIRVE, filmindusekspert

Jaga |