Kas jaksame Eestis kodu ülal pidada?

 Püüdes jäljendada rikaste lääneriikide elanike tarbimismudelit, kasutavad paljud meist laenuna oma homseid sissetulekuid, et täna tarbida. Kuhu on jäänud meie talupojatarkus, kas oleme ikka õigel teel? – küsib ka Äripäeva toimetaja Romet Kreek (ÄP 3.11.2008).

Majanduse põhialuseks on  inimesed, nende töövõime ja motivatsioon. Majandusareng peab tagama inimeste heaolu kasvu. Hindamaks majanduse tõhusust saame lähtuda sellistest sotsiaalnäitajatest nagu keskmine eluiga, alampalga ja keskmise vanaduspensioni määr, tasuta tervishoiuteenuste ja hariduse ulatus jne.

Mis on jätkusuutlikkus?

Ühiskonna areng on jätkusuutlik, kui see rahuldab meie praegusi vajadusi, seejuures kahjustamata tulevaste põlvede väljavaateid rahuldada oma vajadusi. Kas teame nende vajadusi? Kas suudame hinnata nende oskusi, tehnoloogilist võimekust? Mis on tulevikuressurss – vajaduste rahuldamise allikas?

Küsimusi on rohkem kui vastuseid, mistõttu katsume leida  kättesaadavaid lahendeid tänastele kitsaskohtadele. Praegu  pärandame tulevastele põlvedele vaid võlad, sh majandusmudeli, mis toodab rahvusvahelistes majandussuhetes puudujääki.

Heaolu allikad

Heaolu rajamisel võime iseseisva riigi ja rahvana kasutada oma looduslikke ja inimressursse. Looduse andidena leiame endale  võimalusi kliimast ja asukohast, maavaradest ja loodusjõududest. Inimpotentsiaal tuleneb eelmiste põlvkondade pärandist – meie kultuurist, meie rajatud elukeskkonnast ja meie elulaadist, sh suhetest naaberrahvastega. Kas oleme osanud neid kõiki targasti kasutada?

Eesti asupaik ühinevas Euroopas – selle nn vana osa ning Venemaa kui kasvava turu ja loodusressursside varamu vahel – on suurepärane koht, et meie looduslikku eelist konverteerida rahvatuluks.

Tulud ja kulud

Nii loodus- kui ka inimressursse ja rahalisi sissetulekuid tuleb aga kulutada säästlikult. Eesti kliimas moodustavad majapidamislikus tarbimises olulise kululiigi energiamaksed. Kolmveerand elanikest elab meil korterelamutes, mis enamasti pärinevad ajast, kui soojussäästlikkus polnud päevakorras. Valdav osa mitmekorruselistest korterelamutest meie nn mägedel on energeetilises mõttes ikka veel suisa raiskajad – neis on keskmine soojustarve (küte ja soe vesi) 200...250 kWh aastas ruutmeetri kohta. Samal ajal meile sarnases kliimas asuvates arenenud tööstusriikides on see peaaegu kaks ja  pool korda väiksem.

Energiaaudit korterelamus

Kuna 70% tarbitavast toasoojast tuleb kaugküttega, on elanike võimuses eelkõige elamu soojustehnilise olukorra parandamine ja seeläbi oma kulude optimeerimine. Just siin saab esmaselt säästa elamiskulusid, sest soojaarve väheneb, kui korrastada maja ja selle küttesüsteem.

Alustada tuleks energiaauditi tegemisest, mis analüüsib hoone energiakasutust ja avab energiasäästu lahendused. Soojuskaod tuuakse eraldi välja kõigi piirete, uste ja akende kohta. Hea abivahend on termopilt ehk infrapunapilt (termovisioon), mis aitab avastada soojalekkeid. Auditi põhjal saab koostada tööde kava ja järjestuse ning, lähtuvalt konkreetse säästumeetme tõhususest, välja arvutada, kui palju iga soojuskadude kahandamiseks kulutatud kroon hoone energiakulusid vähendab.

Pereelamu küttekulu

Väikeelamu energeetilise efektiivsuse määratlemine on väga individuaalne. Neid maju on läbi aegade ehitanud ja uuendanud omanikud ise. Elanikena on maja kasutajail isiklikke kogemusi ja tähelepanekuid. Sooja kaob üldjuhul ligikaudu 25–35 protsendi ulatuses nii akende-uste ja lagede-seinte kui ka ventilatsiooni kaudu; põranda ja sokli osaks langeb 5 protsenti soojuskaost.

Praeguste hindadega tuleb soojuse kWh kõige kallim kütteõli kasutamisel. Järgnevad elektri ja kaminaga küttesüsteemid, seejärel elektrikütte energiapakett, elekter kombineerituna ahiküttega, küttepuukatel, gaasiküte, õhk/õhk soojuspump + elekter, pelletikatel, kivisöekatel, õhk/vesi soojuspump ja maasoojuspump (ÄP 17.09.2008).

Elu jätkusuutlikkus Eesti kliimas on otseselt seotud soojuse saamisega. Kohalike kütteallikate arukas kasutamine energeetiliste ressursside tarbimisel ja tulude saamine nende ostmiseks maailmaturult ning teisalt säästlik kulutamine on seega meie konkurentsivõimelise arengu ülivajalik eeldus. Kas suudame Eestis taastada jätkusuutliku elulaadi?

[Esiletõste:] Praegu  pärandame tulevastele põlvedele vaid võlad, sh majandusmudeli, mis toodab rahvusvahelistes majandussuhetes puudujääki

.

HELLE KALDA, Riigikogu liige

[illustratsiooniallkiri:]

LAPSED JOONISTAVAD KODU: Kui lastel paluda joonistada, siis väga sageli joonistavad nad kodu. Maja, katus, lill ja päike. Ahju, radiaatoreid, naftat ega gaasi nad ei joonista. See on meie, vanemate, ja eelkõige poliitikute kohus lastele soojus tagada. Kas tänases ebastabiilsusest tiines maailmas suudab väike Eesti oma lastele tagada sooja tuleviku?  Joonistus internetist

Jaga |