Nädala juubilar JOHN LENNON 70

Üles kasvas noormees oma küllalt karmi tädi peres, sest tema isal ja emal oli muudki teha, kui oma last kasvatada. Kool talle ei meeldinud ja hoolimata sellest, et John oli äärmiselt tark, terane ja andekas, langes ta teismeliseikka jõudes klassi viimaste hulka nii õppeedukuse kui ka käitumise poolest.

1950. aastate algul puhusid Ameerikast tulnud uued tuuled inglise noortel viimasedki traditsionaalsuse ja ratsionaalsuse raasud ajust välja ning peagi kõik, kes vähegi kitarri tinistada oskasid, hakkasid muusikat tegema - iidoliteks Elvis Presley jt rock'n'roll-tähed. Inglismaal tekkis suur hulk skiffe-bände. See oli selline rahvamuusikavool, kus muusikast ei pea eriti midagi teadma ning mängida võib millel iganes, olgu või kammipillil.

Meil Eestis sai analoogiline liikumine tuule tiibadesse kümmekond aastat hiljem. Siis oli vahel raske leida töökorras taksofoni (telefoniautomaati), sest telefonitorus olevaid mikrofone kasutasid oma 16-rublastele kitarridele helipeade kokkupanekuks peaaegu kõik noormehed, kes oskasid ära mängida vähemalt kolme-nelja duuri.

Niisiis 1956. aastal lõi ka John Lennon oma sõbra Eric Griffiths'iga bändi nimega The Quarryman. Hiljem liitusid nendega Paul MacCartney ja George Harrison oma kitarridega. Toimusid veel mõned nime- ja koosseisumuutused, ning sündiski legendaarne The Beatles ja toimus absoluutne muusikaline revolutsioon.

Ansamblil oli täiesti pretsedenditu populaarsus, mis on mingil hetkel varjutanud kõik teised muusikud ja muusikakollektiivid, samuti on The Beatles müünud üle miljardi heliplaadi.

Päris oma karjääri algul leppisid Lennon ja MacCartney kokku, et loodud lauludele kirjutatakse alla ühiselt: Lennon-McCartney. Kuigi koos kirjutati vaid paarkümmend lugu, olid peaaegu kõik nende laulud niimoodi signeeritud. Selles duetis andis Lennon tooni just oma tõsiduse ja sügavmõttelisusega. Kui MacCartney kirjutatud laulud paistsid eelkõige silma oma helguse ja rütmikusega ning rääkisid eelkõige õnnelikust armastusest, siis Lennon tõi repertuaari ka tõsiseid sotsiaalseid, aga ka poliitilisi noote. 1960. aastate üheks märksõnaks oli kindlasti sõda Vietnamis, mille vastu protestisid väga paljud rockmuusikud. Üks peamisi rahuvõitlejaid oli ka Lennon.

Üldiselt võib öelda, et tandem Lennon-MacCartney hakkas lagunema mitmel põhjusel. Peapõhjuseks peetakse Johni teist naist - Yoko Onot. Lennon ei lahkunud Yokost pärast nende abiellumist peaaegu hetkekski, isegi mitte salvestustel, ning see ärritas teisi.

Lennoni looming politiseerus aina rohkem, mis samuti paljudele ei meeldinud, ja selles oli paljude arvates süüdi Yoko.

Johni uimastilembuses süüdistati jälle Yoko't.

Peale The Beatles'i kauaaegse mänedžeri Brian Epsteini traagilist surma 1967. aasta augustis asutasid John ja Paul korporatsiooni Apple, kuid firma asjad ei läinud just sedasi, kuidas oleks tahetud - eelkõige just juhtimisprobleemide tõttu -, ja sel pinnal tekkisid lahkhelid. Jällegi oli kõigi arvates süüdi Yoko.

Üldiselt süvenes biitlite loomingus, omavahelistes suhetes ja hingeelus kriis. Muusikud tegid töös pausi ja sõitsid sisemise tasakaalu saavutamiseks Indiasse, kuid kasu sellest ei olnud. 1969 aastal abiellus Lennon ametlikult Yokoga ja nad pidasid mesinädalaid Amsterdamis, protestides sõja vastu sellega, kogu nädala jooksul voodist välja ei tulnud. Seda nimetati "Bed-In". teine "Bed-In"-nädal toimus Montrealis. Need protestid kutsusid maailma üles armastama, mitte sõdima - "Make love - not war!".

Esimene Lennoni sooloplaat koos The Plastic Ono Band'iga, milles mängisid siis veel Eric Clapton ja Klaus Voorman, vapustas paljusid oma eksperimentaalsusega. Üldse oli John Lennon and Plastic Ono Band'i albumid eelkõige psühhedeelilised eksperimendid, hulga elektroonika, Yoko esitatud orgasmikarjete ning Lennoni ja Claptoni poolt kitarridest välja võlutud imenippidega.

1973. aastal, mil Yoko Lennoni kodust välja tõstis, juhtus kahe aasta pikkuseks veninud "Johni kaotatud nädalalõpp". Kuigi räägitakse, et ta olla praktiliselt kogu selle aja purjus olnud, võttis Lennon siiski ette mitu vägagi edukat projekti. 1975. aastal Lennoni "nädalalõpp" lõppes ning samal aastal sündis neil Yokoga poeg Sean.

Lennonil oli ka 1963. aastal abielust Cyntiaga poeg Julian, kuid biitlimaania tõttu abielu peagi lagunes ja poega ta praktiliselt ei näinud. Seani kasvatamisest võttis aga John tõsiselt osa.

8. detsembril 1980 hukkus John Lennon oma koduväravas hullunud fänni  tulistatud  kuulist.

Tänaseks on ka teised biitlid meie hulgast lahkunud või varsti seda tegemas - aeg on halastamatu. Avalikust elust võtab aktiivselt osa veel vaid MacCartney, kusjuures tal õnnestub tänini ka seksiskandaalidesse sattuda.

Kadumas on kogu biitlite põlvkond. Toonased noored, kes koolipidudel lindimakiga Nota kusagilt „Radio Luxembourgi" lainepikkuselt lindistatud biitlilugude järgi tantsisid või plankudele The Beatles kirjutasid, on juba vanaisad ja vanaemad. Samas olen surmkindel, et Lennoni surematud laulud, näiteks "Imagine" või  "Strawberry Fields Forever", ei kao kuhugi.

IVARI VEE

Jaga |