![]() Elunäinud naise tarkus motiveerib valima Edgar SavisaartCARMEN REIDLA, 18. november 2015„Tsirkus alati jääb!“ – on laulnud armastatud Heli Lääts. Meelelahutust võib pidada ajastute üleseks nähtuseks kunstis ning kohati elamiskunstiski. Poliitikat ohustab aga igasugune klounaad ning mustkunst võib suure laeva kreeni kiskuda.
Tsirkust kipub meenutama ka Eestimaa populaarseimale poliitilisele jõule Keskerakonnale esimehe valimine – muud erakonnad ja meediakanalid kipuvad üksteise võidu arutama, kes Keskerakonna esimeheks sobib ja kes mitte. Selle küsimuse ümber keerlevad emotsioonid kipuvad sarnanema missivalimistega. Teatud seos on selle protsessiga muidugi olemas – tänane õukonnameedia lemmiklaps Kadri Simson, neiupõlvenimega Must, võitis ju 1995. aastal Tartus missikrooni. Praegu, pimedavõitu novembrikuul meenutab tema kampaania suuresti laulu „Laske sisse kadrisandid!“. Ja eks proua Simson tahabki ju iga hinna eest Stenbocki majja pääseda. Erakonna esimehe valimine peab aga jääma selle liikmete otsustada. Vastupidine tekitab olukorra, kui hakatakse üldrahvalikult diskuteerima, keda üks mees või naine peab endale kaasaks valima. Olen elu näinud naine, kes mõõdab asju talupojatarkusega. Keskerakonna juhi valimisel lähtun kandidaadi senisest panusest ühiskonnaellu, tema kogemustest ning tema kuulutatud sõnumi selgusest ja arusaadavusest. Seepärast olen kindlameelselt otsustanud oma hääle anda meie senisele juhile Edgar Savisaarele, staažikaimale Eesti tegevpoliitikule, kes oma lubadustele ja veendumustele kindlaks jäänud ning rasketest katsumustest tahtejõuliselt välja tulnud. Võime ju puhuda seebimulle vajadusest põlvkonnavahetuse ja muudatuste järele, aga miks sülitada vanasse kaevu, kuid on selles veel rohkesti eluvõitluseks energiat andvat vett. CARMEN REIDLA, endine Keskerakonna Võrumaa piirkonna esimees Viimati muudetud: 18.11.2015
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |