Haldusreformi tuulte pöörises

MATI ANTON,      06. juuni 2001


1995. aasta märtsis Kopenhaagenis toimunud ÜRO Ülemaailmse Sotsiaalse Arengu tippkohtumine põhilisteks teemadeks olid vaesus, tööhõive ja sotsiaalsed integratsioonimehhanismid. Kohtumise lõppdokumendile kirjutas 180 riigi juhi hulgas alla ka Eesti president Lennart Meri.
President kirjutas alla, aga kodus kutsub ta parema tuleviku nimel kõiki püksirihma pingutama, platsi puhastama, kodu kaunistama... Taevaisalt abi paluma.

Samal ajal kuulutasid kõvahäälselt oma programmide kaudu Eesti kui terviku arendamise prioriteetsust kõik poliitilised jõud, eriti aga praegu võimulolev Isamaa. Prioriteetsuse kuulutamisega on tervelt viisaastaku jagu põhiliselt tegeldudki.

Räägime viimasest viisaastakust

Minu jaoks on viimased viis aastat lähiajalugu, mis vajab eriti hoolikat analüüsi. Nn tarvitusele võetud abinõud sageli halvendavad olukorda regioonides: ettevõtete tulumaksust lausvabastamine, rongiliikluse kaotamine, vallateede hooldamata jätmine jne. Viimase viisaastaku sisse mahub enamiku suuremate ja väiksemate põllumajandusettevõtete pankrotistumine.
Kohtustatistika kinnitab - suur töötus ohustab ühiskonda. Iga kaheksas 15-74 aastane elanik on tööta. Et end inimesena tunda, oleks töö vajalik nii noortele kui ka vanadele. Arusaadav peaks olema ka tõsiasi, et esimesed veel ei suuda ja teised enam ei suuda ise ettevõtjad olla!
Lausa häirekellana kõlab: "Iga teine süüdimõistetu kuulub kuni 24-aastaste hulka, kus aga töötus ulatub veerandini."
Maaelu Arengu Instituudi teadlased on maavaldade sotsiaalmajandusliku arengusituatsiooni arvuliste näitajate regiomeetrilise analüüsi põhjal leidnud, et selgelt saab eristada nelja tüüpi valdasid:

1. Liidrid 50 valda. Mitmekülgne edukas areng.
2. Langejad 55 valda. Suhteliselt head olud, kuid nõrgavõitu tulemused.
3. Tõusjad 52 valda. Suhteline tublidus kehvavõitu oludest hoolimata.
4. Kaotajad 40 valda. Tagasiminek ja perifeersus.

Valdade liitmisega võib saavutada mastaabiefekti valitsemise seisukohalt, ent sellest ei saa otseselt muutuda inimeste elujärg. Leian, et aastad 1985-2000 annavad Eesti ajaloos välja ühe pikema stagnaaja perioodi.

Millisel pulgal on minu vald?

Siin tahangi küsida valitsus- ja omavalitsusjuhtidelt: Mida olete konkreetselt Teie teinud kahel viimasel aastal uute töökohtade loomiseks erinevates regioonides? Milline on olukord külades täna -- valdade liitmise ajal?
Kutsun üles majandusõpetuse õppijaid-õpetajaid algkursuse omandamise ajal analüüsima majanduse hetkeolukorda ning selle arenguid oma kodukülas ja -linnas. See on teile endile tähtis tulevikusihtide seadmisel, sest öeldud on: kuidas elab küla, nii elad sina ka!
Külainimestest mitu korda suuremat palka saavad omavalitsus- ja riigijuhid ei oska ega tahagi mõelda samades kategooriates.
Inimene oma loomult ei taha olla vaene ega ka vaesust tunnistada (eriti mehed). Inimene tahab vaesusest välja rabeleda. Mulgimaa inimesi ei rahulda ega rahusta teadmine, et naabrid elavad samamoodi.
"Meie majanduse armatuurlaual vilgub hoiatustuli," lausus 8. Veebruaril 2001 Valge Maja Roosiaias USA president George W. Bush ning jätkas: "Tarbijate usaldus on langenud. Peame kohtlema õiglasemalt madalama sissetulekuga peresid." Milline tuli põleb aga Eesti majanduse armatuurlaual? Millal hakkavad siin teised tuled vilkuma?
Kas Teie teate, millisesse kategooriasse kuuluvas vallas te elate? Mina ei tea, sest minu saadik pole mulle seda selgitanud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)