Kas on rohtu, mis avitaks?

ENN EESMAA,      15. september 2004


Rahvaasemikud on Toompeal tagasi. Kuigi mõned komisjonid on tegutsenud juba paar nädalat, algas esmaspäeval Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 1. töönädal. Töös on küll kümnete seaduste eelnõud, kuid lähikuudeks nihkub vastupandamatult kõigi huvifookusesse Eesti järgmise aasta riigieelarve. Rahandusminister on lootnud, et riigieelarve võiks Riigikokku jõuda juba tuleval nädalal. Ometi on kontrollarvud ja nende muutumise statistika paljudele meist juba kuid teada. Riigieelarve suuruseks on 53 miljardit krooni, seega üle nelja miljardi suurem kui tänavune.

Teades koalitsiooni plaane, kulub lõviosa kasvusummast maksude alandamise kompenseerimiseks. Maksulaekumised aga vähenevad suuresti. Tekkivat miinusmärgiga hiigelsummat püütakse kahandada kange alkoholi, tubakatoodete, ennekõike aga mootorikütuse aktsiisi tõusuga. Seda on kahjuks kergem otsustada, kui saavutada. Riigikontroll tuvastas äsjases aruandes, et kontroll riigilõivude laekumise üle on Eestis puudulik, mis riigile ja rahvale on selgesti kahjulik. Lootused on pandud ka välisabi ligi miljardilisele tõusule. Prantsuse rahandus- ja majandusminister aga jätaks madalate maksudega priiskavad riigid, teiste seas ka Eesti, ilma euroliidu struktuuriabi fondide rahast. Eesti poliitikute kogemused viitavad sellele, et tegemist pole kaugeltki vaid Nicolas Sarkozy valimiseelse bravuuriga.

Samu mõtteid on ju avaldanud ka sakslased, rootslased ja soomlased. Valitsuse ja koalitsiooni suund on võetud tarbimise suuremale maksustamisele, ennekõike pitsitatakse nii-öelda pahelist tarbimist. Kuna aktiviseerida kavatsetakse ka tööhõivemeetmeid, räägib Taavi Veskimägi tööinimese eelarvest.
Keskerakond selle määratlusega nõustuda ei saa, sest eelarve ei peata riigi sotsiaalse ja füüsilise infrastruktuuri lagunemist. Pigem hoopis kiirendab seda. Meie analüüs näitab, et koguni kolmveerand eesti rahvast mitte ei võida, vaid lausa kaotab planeeritava riigieelarve mõjude tõttu. Ennekõike tööinimesed. Elukallidus ju tõuseb pidevalt, elukeskkond, millesse kuulub ka infrastruktuur, aga halveneb, sest eelarve seda ei toeta. Üksikisiku tulumaksu alandamine kahe protsendi võrra seda kompenseerida ei suuda.

Võtame lähema vaatluse alla tervishoiu edendamise võimalused Eestis. Euroliidu tervishoiuministrid arutasid läinud nädalal Noordwijikis Euroopa rahvastiku vananemisest tulenevaid pingeid ja ülesandeid tervishoiusüsteemidele. Tunnistagem, et see ülioluline ja eluline küsimus on Eestis peaaegu unustusehõlma vajumas, sest meie sumpame alles probleemistikus, mida Euroopa Liidu tasandil tuleb primitiivseks pidada.
Eesti arstid ja meditsiiniõed kipuvad välismaale, sest seal on palk sama töö ja vastutuse eest kohati kuni kaheksa korda kõrgem. Kuid ega probleemiks ole vaid palk. Ärgem unustagem töötingimusi ja motivatsiooni. Tipptasemel suuri haiglaid on Eestis paremal juhul vaid paar. Loomulikult ei nõua keegi, et meie arstile makstaks kohe samaväärset palka, kui tema kolleegile Rootsis või Hollandis. Probleem on suhtumises ja prioriteetides.

Olete ju tähele pannud, kui vaevaliselt edenevad meditsiinitöötajate palgaläbirääkimised valitsuse esindajatega. Kuigi Eesti Haiglate Liidu liidrid räägivad meedikute miinimumpalga kasvust viiendiku võrra, jääb see kahjuks ainult unistuseks, kui tervishoiule eraldatakse ka tulevikus vaid 5% SKP-st. See on aga teadupärast nigelaim tase terves Euroopa Liidus. Eriti teeb muret see, et tervishoiukulutused on viimastel aastatel mitte kasvanud, vaid vähenenud. Kui siia lisada veel halvad töötingimused ja mitmed statistikas mittekajastuvad kutsehaigused, on selge, et olukord on ülitõsine. Raske on uskuda, et tervishoid pole koalitsioonile poliitiline prioriteet. Euroopa tervishoiuasjatundjad süüdistavad meid koonerdamises oma rahva tervise edendamise ja haiglate investeeringute arvelt. WHO heidab Eestile ette ka rahva ebatervislikku eluviisi ja ennetatavate haiguste laia levikut, kuna peab elanike tervise olukorda Balti riikides halvimaks terves Euroopa Liidus.

Kindlasti just seepärast näevad eestlased oma elu teistest eurooplastest vaata et süngeimais värvides. Kõige rohkem kurdetakse meil viimase rahvusvahelise küsitluse tulemusel palga ja tervishoiusüsteemi puudulikkuse üle. Uks ongi sulgunud, kuid tuleva aasta riigieelarve võtit selle avamiseks kahjuks ei anna. Keskerakonna fraktsioon jätkab Riigikogus järjekindlalt oma eelarvepoliitika selgitamist ja loodab, et selgesti tajutavad erimeelsused koalitsioonierakondade vahel muudavad eelarve tänast nukrat pilti veidigi rõõmsamaks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)