Parempoolsed noored kaotaksid pensionid

Ehasoo: „Mulle jääb arusaamatuks pensionide mõte - ühel hetkel hakkab riik meile maksma selle eest, et me igavleksime ega teeks enam seda, mis meile meeldib, elades nooremate maksumaksjate rahakoti peal."

Noor autor kutsub eesti poliitikuid üles pensione ja pensioniiga kaotama, avaldades lootust, et meie novaatorlikule sammule järgneks hiljem kogu Euroopa. Sellised on siis noorte ja uljate visioonid.

No alles ju oli, kui isamaaline „Noor Eesti" arvas, et hoopis lastele tuleks valimisõigus anda ja pensionäridelt tuleks see ära võtta, sest nad hääletavad valesti. Ja see seisukoht pole kuhugi kadunud, sest selle põhimõtte nööritõmbajad asuvad Toompeal IRL-i ridades.

Minu jaoks on piinlikud isegi taolised mõtted, sest vana inimene ei ole muidusööja. Nad on palehigis oma tööd teinud, makse maksnud, tänase armetu pensiraha ise välja teeninud ja ka uue põlvkonna üles kasvatanud. Tegelikult elamegi ju tänaste pensionäride loodud vundamendil.

Pensione ei tõsta euro, vaid töötuse vähenemine

Aga enne valimisi hakkab igasuguseid huvitavaid artikleid ilmuma. Kui Videviku jõulunumbris teatas reformierakondlasest riigikogulane Urmas Klaas, et viie aastaga on pensionid kahekordistunud, siis IRL-i poliitik Margus Tsahkna arvates kahekordistusid pensionid koguni nelja aastaga.

Ja seda teab küll iga pensionär täna, et Isamaaliit oma häälega 2005. aasta pensionitõusu ei toetanud. Hoopis peeti sõnavõtte, et vanad inimesed söövad ära tänaste noorte tulevase pensioni. Tol korral veel Res Publicasse kuulunud Taavi Veskimägi just nii rääkis. Aga valimised on ees ja meenutada tasub kindlasti.

Reformierakondlane Tõnis Kõiv on maakonnalehed täis pikkinud artikleid, kus räägib, et euro tõstab pensione. Oleks ju tore, kui uuest aastast tõuseksid koos euro tulekuga ka pensionid, aga valitsus on ju välja öelnud, et aastal 2011 pensionid ei tõuse.

Praegu saaks pensione kergitada vaid töötuse vähenemine ja sellest tulenevalt sotsiaalmaksu kasv. Ent töötus on meil vähenenud vaid paberitel. Tänane valitsus on viinud meid olukorda, kus viimaste aastatega on välismaale suundunud tööd otsima 130 000 inimest ja 77 000 pakib kohvreid. Kui isegi registreeritud töötutest on ligi 60% pikaajalised - see tähendab, et aasta või üle kahe juba tööta ‒, siis registreerimata töötuid, kes on registrist kustutatud ja sanktsioonidega välja arvatud, on vähemalt teist sama palju või rohkemgi. Kust need maksud siis peaks laekuma? Neid mesijutte ei maksaks uskuda.

Riigikogu Keskfraktsioon on andnud parlamendis taas menetlusse eelnõu, mis muudaks pensioni baasosa solidaarsemaks ja madalapalgaliste töötajate pensioniosaku koefitsiendi õiglasemaks. Kuid iga kord on sellele vastu hääletanud Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsiaaldemokraadid. Ka seekord venitab sotsiaalminister Pevkur äraütleva vastusega, nagu annab.

Küsige koalitsioonilt, miks valimislubadused on täitmata jäänud

Praegu on ju nii, et suur osa inimestest ei teenigi oma ühe tööaastaga väikese palga puhul välja täit pensioni aastakoefitsienti ja miinimumpalga saajal tuleb koefitsiendi 1,0 saavutamiseks ligi 3 aastat tööl käia. Selle seaduse eesmärgiks on lõpetada olukord, kus madala palga saajad nagu näiteks kõrgharidust omavad kultuuritöötajad, lasteaiaõpetajad, aga ka poemüüjad jt ei saa tulevikus inimväärset pensioni.

Sotsiaalmaksu andmed näitavad, et umbes 70% töötajatest on keskmine aastakoefitsient alla  ühe. Keskmist või sellest madalamat töötasu sai 2009. aastal ligi 353 600 inimest.

Oleme koos endise Rahvaliidu fraktsiooniga sel teemal ikka olnud ühel pool rindejoont ja lahkarvamusel sotsiaaldemokraatidega. Me ei saa endiselt nõus olla kunagise sotsiaalministri Eiki Nestori poolt loodud seaduspõhimõttega, et pensionide suurus hakkas 1999. aastast sõltuma suurel määral sellest, kui palju inimene teenib. Tol korral võeti põhimõte, et kolmandik pensionist on kõigil võrdne, samas kui kaks kolmandikku sõltub palga suurusest.

Veel vähem saab nõustuda põhimõttega, et palga suurust nimetatakse inimese panuseks, mis on reformipartei põhiargument. Kas siis näiteks õpetaja või medõde panustab ühiskonda vähem kui näiteks kõrgepalgaline funktsionäär? Kuidas saab olla palga suurus töö mõõdupuuks? Kolme aasta eest muudeti küll pisut staažiaasta süsteemi, kuid võidavad sellest ainuüksi tänased noored, mitte aga inimesed, kes hakkavad varsti pensionile jääma, või ka töötavad pensionärid.

Aga Reformierakonna pealoosung, nelja aastaga topeltpension, on üheselt täitmata jäänud. Ja uute roosade lubadustega ärge laske end valitsusliitlastel mõjutada. Küsige parem aruannet valimislubaduste täitmisest ja küsige, miks nad ei ole hääletanud Riigikogus Keskerakonna eelnõu poolt, mis muudaks pensioniindeksi väikesepalgalistele õiglasemaks.

MARIKA TUUS

Jõgeva- ja Tartumaalt valitud Riigikogu liige

Jaga |