Puhkus Eestimaal mõistliku hinnaga

Ralf R. Parve,      01. juuni 2005


Iga aastaga avastab üha enam ja enam inimesi, et ka kaunis Eestimaa loodus võib pakkuda mõnusaid puhkusevõimalusi, mis ei jää millegagi alla kaugetest reisisihtidest. Ajalehtedes on olnud tuntud poliitika- ja kultuuriinimestega juttu, et puhkuse veedavad nad Eestimaal reisides. Alljärgnevalt tutvustame ühte paljudest võimalustest.

Mäe-Mihkli turismitalu
Omavalitsus: Tabivere vald
Teenused: Majutus 4+2 inimesele, 150 krooni/inimene/ööpäev, saun, kaminaruum, köök. Hommikusöök on hinna sees.
Matkad, jalgrattamatk, paadisõit, purjetamine, kanuu, ratsutamine, välikamin, osalemine talutöödel.
Lisainfo: Terve maja 1200 krooni/ööpäev (saun, köök, kaminaruum ja tuba)
Telefon: 7764 977, 58 107 414
Töötajate arv: 2
Asutamisaasta: 1999
Tegevjuht: Tiiu Sarv

22. märtsil võttis Keskerakonna juhatus erakonda vastu 30 uut inimest, mistõttu erakonna liikmete arv kasvas 8019 inimeseni. Keskerakonna 8000. liikmepileti sai Tiiu Sarv, kes on Mäe-Mihkli turismitalu perenaine Tabivere vallas Jõgevamaal. Tiiu Sarv on ka Jõgeva Maanaiste Ühenduse esinaine, Jõgeva Naisühenduste Ümarlaua esinaine ja Jõgeva Talupidajate Liidu revisjonikomisjoni esimees.
Uurime alljärgnevalt, mida tema turismitalu puhkajale pakub ja vestleme taluperenaisega.

Mis teed pidi Mäe-Mihkli turismitallu jõuda ja kui kaugel on see Tallinnast ja Tartust?
Mäe-Mihkli turismitalu asub Tartu–Jõgeva maantee 28. kilomeetril. Tallinna poolt tulles peaks Põltsamaalt Jõgeva poole keerama ja Jõgevalt Tartu suunas sõites asume 23. kilomeetril.

Kui palju inimesi saab teie juures ühekorraga puhata?
Turismitalus on nelja magamiskohaga ruum, kuhu saab paigutada kaks lisavoodit, aias on kämping kahe magamiskohaga .Saab ka telkida. Olen korraldanud kokkutulekuid kuni 40 inimesele.
Minu turismitalus toitlustamisteenust pole, kuna pole jõudnud vastavaid koolitusi läbida. Loomulikult on aga köögi kasutamise võimalus. Köögis on elektripliit, külmkapp, nõud ja kõik muu vajalik.
Mäe-Mihkli on mahetalu, siin on suur õuna- ja marjaaed, kus kasvatame maasikaid ja vaarikaid. Pakun neid oma külastajatele, sest väljaspool talu ma marju ei turusta.
Talus kasvatatakse ka kartulit ja köögivilja, mida puhkajad võivad soovi korral kasutada.

Kuidas rahul ollakse, kui võrrelda näiteks eestlasi ja mujalt tulnuid? Mis eriti meeldib või üllatust pakub?
Minu turismitalu iseärasuseks on vast see, et taga pole aetud suuri mugavusi, pigem tahan näidata või tutvustada, kuidas elab ehk tuleb Eestimaal toime üks pisike talu.
Paljud puhkajad on pealinnast, kellel on kunagised sidemed maaeluga katkenud. Nad tulevad siia koos oma lastega, kes pole tõesti näinud vissi last, nagu nad vasika kohta ütlevad. Isegi 13–14aastased noored, kes pole veel väga linnastunud, avastavad siin maailma.
Täiskasvanud linnainimesed tunnevad end kiirest töö ja elu virr-varrist mõnusalt välja lülitatuna, esimene päev tahavad nad tavaliselt lihtsalt rahulikult istuda, nautida vaikust ja linnulaulu.
Välismaalased aga naudivad neile juba võõraks muutunud ehedat külaelu. Nad on tavaliselt tegusamad, asuvad kohe aktiivselt tegutsema, eestlased on kohale saabudes suurema pinge all.

Oma reklaamis pakute osalemist talutöödel? Mida ja kuidas siis?
Talus võib kõike teha, mida soovitakse. Nii on siin heina tehtud – tavaliselt on lapsed kohe hakkamas, enamik vanemaid aga vaatab seda kõrvalt. Samuti on lapsed osalenud kartulinoppimisel.
Kui üks meil puhanud pere tuli järgmisel aastal augustikuus jälle tallu, küsisid lapsed kohe, kas heina ka saab teha. Kahjuks oli heinaaeg juba ammu möödas.
Lastel on heinaajal tõesti lõbus – heinapallide laka peale viskamise juurde käib paras möll ja mäng.
Kord jällegi oli talus saksa pere, kellel oli kaasas kolm teismelist last. Talus õppis veel üks vene tüdruk eesti keelt ning lisaks olid oma lapsed. Sõpradeks saamine ei tahtnud esialgu edeneda, ent kui heinapallide veeretamiseks läks, ei lugenud "rahvusvahelisus" ega "välismaalisus" enam midagi. Töö ja mürgel paisus selliseks, et küla teise otsa oli rõõmu- ja naerukilkeid kuulda.
Teine kord võtsime kartuleid ja meil puhkas üks pere nelja-aastase tütrega. Järsku paterdas tüdrukutirts põllule ja ajas silmad suureks, nähes, et kartuleid saab mulla seest. Pärast esimest üllatust korjas ta meiega koos kartuleid ning kui me pärast vanematele üleni mullase tütre tagasi viisime, olid nad väga õnnelikud, et laps põllutööl osales.
Taolisi näiteid jätkub muidugi küllaga.

Kuidas on teil läinud tänavu? Keda ootate endale külla ja mida uut ning erinevat on teil pakkuda sellel turismiaastal?
Sel suvel on kinni kaks perepäeva ja skautide kokkutulek. Augustis tuleb puhkama üks soome pere.

Internetileheküljelt loeme, et teie talust saab puhkaja minna jalgrattamatkale, paadiga ja kanuuga sõita, purjetada ja ratsutada?
Kuna talu asub Vooremaa maastikukaitsealal, oleks väga kena siin voorte ja järvede vahel jalgrattaga sõita, aga kuna talus jalgrattaid pole, siis on mõned oma jalgratastega seda võimalust kasutanud. Selleks suveks tellis üks Tallinna noorpaar maja, et sõita autoga meile ja siis hakata seda kanti jalgratastega avastama.
Purjetamist, kanuusõitu, mootorpaadisõitu, vesijalgrattaid ja palju muud huvitavat pakub Saadjärve ääres asuv purjekeskus, kellega teeme vastastikku koostööd, sama kehtib ka ratsutamisega. Kukulinnas asub ratsakeskus koos ratsatreeneritega.

Mis keeles on tulnud suhelda ja millistest maadest on külalisi olnud?
Külalisi on käinud Saksamaalt, Soomest. Abikaasa suhtleb mõlemas keeles, mina räägin elementaarseid asju inglise keeles.

Missuguseid puhkajaid on rohkem, kas eestlasi või mujalt tulnuid?
Minu turismitalus puhanuist on enamik eestlased.

150 krooni päeva eest koos hommikusöögiga on vägagi normaalne hind. Ent kui pere võtab nädala lõpuks terve maja 1200 krooni/ööpäev, siis tuleb arvestada umbes 3000 –3500kroonise väljaminekuga.
Meie talus saab palju asju paika kokkuleppel. 1200 krooni tuleb maksta siis, kui saabub suurem seltskond üheks õhtuks, aga kui pere sõidab mitmeks päevaks puhkama, siis kehtib ikka sama hind – 150 krooni/ööpäev.

Sellega seoses tahaksin teada, kes saavad seda endale lubada. Välismaalased kindlasti, ent kui palju on eestlasi, kes sellist teenust kasutavad? Keskmisele eestlasele võib see olla juba kallis. Missugusest sotsiaalsest rühmast need inimesed pärit on? Kui rikkad nad on?
1200 krooni võtan, kui tuleb grupp üle 10 inimese mingit sündmust tähistama.

Kas teil saab telkida ja missugused on siis väljaminekud. Kujutame näiteks ette keskmist palka saavat inimest, kes kasutab küll autot, kuid parema meelega telgib teil. Kas on selliseid?
Telkimisvõimalus on talus olemas ja seda võimalust kasutatakse päris tihti. Sel juhul maksab turist 25 krooni ühe telgikoha eest.

Kas välismaalaste ja eestlaste nõudlikkus on erinev? Kumb nuriseb vähem?
Minu talus pole keegi nurisenud, kuna eelnevalt lepime võimalustes ja hinnas kokku. Inimene ise valib selliste võimalustega puhkekoha.
Turiste teenindan üksi. Et korralikult selle tööga hakkama saada, peavad olema tehtud ettevalmistused enne seltskonna saabumist. Tahaksin, et turist tunneks end mugavalt ja turvaliselt. Arvan, et nii see on, sest inimesed on tulnud ja tänanud isegi aasta hiljem mööda sõites.

Küsis

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)